Kogu Eesti peab elama!

JAANUS KARILAID,      14. juuli 2004




Intervjuu Jüri Võigemastiga, Eesti Linnade Liidu asedirektori ja Rapla vallavolikogu esimehega

Mis takistab täna peamiselt kohaliku omavalitsuse arengut?
Valitsus annab küll kohalikele omavalitsustele ülesandeid, vastutust, kuid seda ilma ressursilise katteta. Valitsus ajab jätkuvalt tasakaalustamata poliitikat ning selle valitsuskoalitsiooni ajal pole lahendust ka tulemas.

Mida teeksid, kui homme oleksid Sina Keskerakonna regionaalminister uues valitsuses?
Esiteks, hiljuti olime valitsuses ning minu kolleegid omavalitsusringkondadest peavad 2002. aastat (kui Keskerakond oli valitsuses) parimaks aastaks kohalike omavalitsuste eelarvetele. Läbi toetusfondi suutsime ligi 100 miljonit krooni lisaraha välja pigistada. Tänase koalitsiooni ajal on numbrid jälle kukkunud.
Rahandusminister mängib süüdimatult kohalike omavalitsuste eelarvetega, kus Res Publica üritab kõigest väest Tallinnat "pigistada", kuid sellega kannatavad kõik kohalikud omavalitsused. Lühinägelik poliitika.
Teiseks, äsja loodi Keskerakonnas Kohalike Omavalitsuste Kogu, mille eesmärk on kujundada Keskerakonna kohaliku omavalitsuse poliitikat. Asutamiskoosolekul võtsime vastu selgepõhjalise poliitilise platvormi. Lisaks lahendustele hariduskorralduses pakume lahendust tulubaasi lahendamisele (Taani teadlaste hinnangul on Eesti kohalik omavalitsus ligi kahe miljardi krooniga alafinantseeritud), maade munitsipaliseerimisele, teede ehituse rahastamisele ning regionaalarengule.
Meie seisukoht on võimu detsentraliseerimine ning kohaliku demokraatia arendamine.

Kas oled nõus kujundiga, et kohalikud omavalitsused on täna surutud raamatupidamisbüroode rolli?
Päris nõus ei ole. Kohalike omavalitsuste käsutuses on siiski 25% maksumaksja raha ...

Kuid vaba raha, millele kohalikul omavalitsusel oleks n-ö kaalutlusõigus oma arengu suunamiseks, avalikul võimul peab ju olema see võimalus?
Jah, vaba raha on küll liialt vähe. Kohalike omavalitsuste vabadusaste on väike.
Tänane valitsus kardab kohalikke omavalitsusi kui poliitilisi konkurente ning on asunud usinalt võimu endale koondama. Kui valitsus jätkab oma poliitikat samal suunal, siis tähendab see kohalike omavalitsuste suuremat marginaliseerumist. See ei ole kindlasti eesti rahva huvides, kui tänast valitsust ajendab tegutsema hirm tugevate kohalike omavalitsuste ees.

Kas avalike teenuste kvaliteet ja ligipääsetavus on tagatud kohalike omavalitsuste lõikes ühtselt?
Kindlasti mitte. Meil on vaja erisugust lähenemist Tallinna lähipiirkonnale, Ida-Virumaale, Lõuna-Eestile ja saartele. Poliitikute süvenematus ja poliitilise tahte puudumine ei ole lasknud Eestis tekkida regionaalpoliitikal.
See tähendaks keerulisemaid valemeid ja julgust probleeme sõnastada.
Keskerakonna Kohalike Omavalitsuste Kogu kavatseb siinkohal oma poliitilist platvormi veelgi täiustada.
Eesmärk ei ole suunatud regionaalpoliitikaga kellegi teenuse taset langetada, vaid ikka allpool olevaid tõsta. Iga Eestimaa kohalik omavalitsus peab olema võimeline tagama avalikke teenuseid (transport, esmaabi, raamatukogu, haridus jmt), mille hind ja kvaliteet ei oleks kahtluse all.

Millist kohaliku omavalitsuse poliitikat soosib Euroopa Liit?
Paljuski kattub see Keskerakonna tänaseks kujundatud poliitikaga, mille märksõnadeks on piisav finantsautonoomia, detsentraliseerimine, kohalik demokraatia ja tulemuslik regionaalpoliitika.
On olemas selline institutsioon nagu regioonide komitee, kuhu läbi Eesti omavalitsusliitude on määratud ka meie esindajad. See annab meile Euroopa Liidus otsustamisõiguse ja kaasarääkimisõiguse.
Samas – see on ainult võimalus. Kõik sõltub siiski meie valitsusest. EL annab paljudes küsimustes vabad käed. Kui meie valitsusel puudub sisuline tahe midagi muuta (nii see täna kahjuks on), siis aitab siin ainult valitsuse vahetus.
Sama lugu on Euroopa Liidu tõukefondidega. Parempoolsed valitsused on peamiselt erasfäärile vahendid välja kaubelnud, avalik võim, mis tegeleb vahetult kodanikega, on selgelt tagaplaanile jäetud.
Järgmises finantstsüklis on meil eelnevalt uued läbirääkimised, siis tuleb kindlasti kohalikule omavalitsusele lugupidavamat suhtumist näidata.

Res Publica tõi maavanemate ametisse määramisel sisse avaliku konkursi mõiste.
On sel sisulist katet?
Kui tänane regionaalminister avalikustas selle avaliku konkursi põhjal nimed, siis oli valitsuskoalitsiooni juhtfiguuride sõnades liialt raevu ja sarjamist.
See näitas, et tegemist oli teadliku valega, silmakirjalikkusega, mis õõnestas uue hooga valitsuse usaldusväärsust.
Tänase valitsuse kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika ei paku perspektiivi, see on tänaseks selge. Isiklikult ootan palju Keskerakonna Kohaliku Omavalitsuse Kogult, mille juhatuse liige ma olen. Keskerakonna poliitika pakub täna jätkuvalt selget alternatiivi ja lahendust. Ilusat suve!

Intervjueeris

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)