Hoiu-laenuühistud - kas aus äri?

Majanduskriis on näidanud, et kõigutamatutena tunduvad suured rahandusimpeeriumid võivad olla ussitanud nagu vanad kännuseened, samal ajal kui klientide hoiustesse hoolivalt suhtuvad hoiu-laenuühistud suudavad teenida kasumit ja maksta kommertspankadest mitmeid kordi kopsakamaid intresse.

Hoiu-Laenuühistute Liidust võib soodsa arengu korral välja kasvada tõeline kodumaine pank, mille varasid on peaaegu võimatu välismaalastele maha parseldada. Tekib võimalus, millega Eesti pank, kas siis oskamatusest või vähesest asjatundlikkusest, pole hakkama saanud - Eesti kodanikud räägivad rahaturul taas kaasa.

Eelnev kõlab kui reklaam hoiu-laenuühistute tegevusele, ent tegelikult on mu eesmärk juhtida tähelepanu sel arenguteel varitsevatele ohtudele.

Karm aeg sünnitab karme tegijaid, ja liberaalide juhitavas kodumaises majanduses on kõik päevad ühtviisi karmid. Nii tungib hoiu-laenuühistute hulka SMS-laenukontoreid pidav hämar seltskond, sest kliendibaasi tuleb ju laiendada ning tegevusse lisakapitali kaasata. Tänapäeval ei lähe püramiidskeemide roosamanna inimestele enam hästi peale, ning seepärast tuleb varjuda soliidse sildi taha.

5. augusti Maalehes reklaamib oma tegevust Tallinna Hoiu-Laenuühistu, mis lubab osanikele lausa 15% intressi. Samal ajal piirduvad teised ühistud kuni 7-protsendise intressimääraga, pangad aga jäävad nigelale  tasemele (1,4-3,5%). Võib küsida: mis on niisuguses heldes pakkumises halba? Ega polekski, kui ei meenuks Sotsiaalpanga  intressilubadus 24% kuu enne pankrotistumist. Marginaalidel on reaalsest majandussituatsioonist tulenevad piirid. Need, kes lubavad enamat, kas petavad või kasutavad rahapaigutusteks suure riskiastmega instrumente, mis ühel hetkel võivad jätta mänguri puupaljaks.

Hoiu-laenuühistud on läbi ajaloo olnud konservatiivsed ja alalhoidlikud. Seda üllatavam on Tallinna ühistu suisa spekulatiivne intressimäär. Vägisi tekib soov heita pilk ühistu juhatuse liikmete varasemale tegevusele, et mõista, millised on „kuldvillaku" leidnud seltskonna ärikogemused.

Ühistu kõneisikuks oleva Fred Soolätte minevikust ei õnnestu eriti midagi välja selgitada. Juristiharidusega härrasmees tundubki piirduvat pigem ühingu esindamisega.

Gennadi Krotov pole varem suurte vägitükkidega maha saanud, ent juhatuse kolmas liige juhatab niitideni, mis kahtlusteta viivad SMS-laenudeni. 1. juulil 2010 asutatud ühistu eestvedaja Aleksandr Kostin on laialt tuntud-teatud persoon. 2009. aasta 27. veebruari Äripäevas annab firmat smsmoney.ee haldav Kostin aimu oma plaanidest laenuturul, kinnitades, et Riigikogus heaks kiidetud seadusemuudatus, millega kehtestati piirangud tarbimislaenudele, kärpides sellega SMS-laenude andjate ülikasumeid, sunnib otsima võimalusi laienemiseks ja sisenemiseks uutele turgudele.

27. märtsi Eesti Ekspress seostab Kostinit Valentina Tšaštšina kontrollitud firmaga Placet Group, mille tegevuste hulka kuulub pornosaitide ja prostitutsiooni vahendavate internetilehekülgede haldamine, samuti kuuluvad Placet Group OÜ-le internetikeskkonnas tegutsevad laenukontorid smsmoney.ee ja autokiirlaen.ee

Ning veel huvitavat. Avades Hoiu-Laenuühistute Liidu liikmeks oleva Lääne Hoiu-Laenuühistu (Rapla- ja Pärnumaa) kodulehe, satub huviline otse lehele laen.ee, kus kontaktina on märgitud Placet Group OÜ, aadressiks Tartu mnt 14, Tallinn. Sama kontakti saame ka Tallinna Hoiu-Laenuühistu koduleheküljelt. Turg on avardunud, käsi on sees.

Toetan kogu hingest hoiu-laenuühistute teket. See oleks Eesti tee läbi ühistegevuse oma huvide kaitsmisel. Seda mõrumaks muudavad meele aga tegelased, kes ajavad segi ühistegevuse ja liigkasuvõtmise.

Rahaasjades tuleb olla täpne ja ettevaatlik. Mõelge, kelle kätte oma säästud usaldate!

MAREK JÜRGENSON,  Tallinna Ettevõtlusameti juhataja

[esiletõste] Hoiu-laenuühistute hulka tungib SMS-laenukontoreid pidav hämar seltskond, sest kliendibaasi tuleb ju laiendada ja tegevusse lisakapitali kaasata.

Jaga |