Haldusreform kui liitmistehe on mõttetu ega aita inimesi

Igasugune toetus on paljudele omavalitsustele küll väga vajalik ja aitab kindlasti nii mõnegi olulise investeeringu ette võtta, kuid ühekordne toetus ei jäta võimalust arengut pikemaks ajaks planeerida ning omavalitsuse sõltumatust suurendada. Ühekordne riigi toetus vabatahtlikult ühinenud omavalitsustele ei luba ellu viia ka regionaalpoliitikat, mis ammu on ainult omavalitsuste ja kohalike inimeste mure.

Meie omavalitsuste juhid on aastaid tõsiselt pingutanud selle nimel, et elanikud ei lahkuks piirkonnast. Tehtud on kõik, et pakutavad teenused oleksid kättesaadavad võimalikult kodukoha lähedal ning et noored ei peaks kultuuri ja hariduse järele ilmtingimata kodukandist kaugemale ära kolima.

Kuid mingil hetkel tuleb piir ette, ja tahad või mitte, pidev rahaliste vahendite puudus peegeldub siiski meie igapäevaelus. Ning kuulda seejuures riigijuhtidelt, et omavalitsused ei saa hakkama ja neil tuleb liituda, on kas ülbus või lihtsalt sügav teadmatus tegelikust elust. Just pikaajaline riigipoolne hoolimatus ja probleemide teadvustamata jätmine, mitte omavalitsuste nõrkus või oskamatus kohalikku elu juhtida, on see, mis nüüdseks on kaasa toonud tõsised mured. Ma ei väida, et liitumine on ilmtingimata halb, kuid omavalitsuste probleeme ainult liitmistehe kahjuks ei leevenda.

Valitsus on järjekordselt väga intensiivselt alustanud haldusreformi kavandamist. Välja tuuakse juba peaaegu 20 aastat pidevalt korratud põhjendusi ja tutvustatakse meelitusmeetmeid, mis peaksid omavalitsusi vabatahtlikult ühinema panema.

Kui vaadata kogu seda palagani Kagu-Eesti poolelt, tundub, et paljud riigi tasandil otsustajad ei suuda suvel vabaõhuetendusi külastades ja maaelu võlusid kiites tähele panna, kui kiiresti vähenevad meie jaoks need võimalused, mis jätavad maaelu alles, mis annavad Eesti rahvale garantii, et kogu meie riigi territoorium on kaetud eesti kodude ja oma maad armastavate inimestega.

Haldusreform ei saa olla liitmistehe või piiride ümberjoonistamine. See peab olema otsus, mis toob maapiirkonda uued arenguvõimalused, tõstab ettevõtjate väljavaateid saada toetust oma ideede elluviimiseks ning teadvustab, et pealinnast kaugemal käib elu teistmoodi. Seega ka võimalused on teised, ja riigipoolsed toetusmeetmed peavad lähtuma otseselt neist erinevustest.

Meile on iga inimene väärtus ja iga algatus väärib toetamist. Kui teha haldusreform, siis selline, mis tooks elu igasse Eestimaa kanti. Lihtne on esitada põhjendusi, et inimeste lahkumine maalt on ülemaailmne probleem ja et me peame sellega leppima – aga kas ikka peame? Kas Eestimaa on tõesti nii suur, et saame seda lubada?

KESKMÕTE: Ühekordne riigi toetus vabatahtlikult ühinenud omavalitsustele ei luba ellu viia ka regionaalpoliitikat, mis ammu on ainult omavalitsuste ja kohalike inimeste mure.

ANNELI OTT, Keskerakonna Võrumaa piirkonna juht

Jaga |