Leinalipud ja Eesti kolonisaatorlik mõtteviis

RALF R. PARVE,      13. juuli 2005


Paljudel Euroopa raekodadel ja muudel linnade haldushoonetel olid 21. märtsil 2003. aastal langetatud lipud solidaarsuse märgiks Bagdadi ja teiste Iraagi linnade tsiviilelanikega, kes sõja käigus surma said. Lipud langetas teiste hulgas ka Helsingi.
Esmaspäeval, 11. juulil aastal 2005 heiskasid meil valitsusasutused valitsuse antud ülesande kohaselt riigilipu leinalipuna. Mälestati 1995. aasta 11. juulil toimunud Srebrenica veresauna ja neljapäeval Londonis aset leidnud terrorirünnakute ohvreid. Teatavasti tapsid Bosnia serblased 1995. aasta juulis Srebrenicas üle 8000 moslemist mehe ja poisi. Londoni transpordisüsteemi aga tabas neljapäevahommikuse tipptunni ajal koordineeritud terrorirünnak, kus sai ametlikel andmetel surma vähemalt 50 inimest ning sadu vigastada.
Osaledes aktiivselt Iraagi kodusõjas, pole Eesti ametivõimud aga mingil viisil reageerinud Iraagi tsiviilohvritele. Terroristid on Iraagis kuue kuuga tapnud 8000 inimest: tsiviilisikuid, politseinikke ning sõdureid. Pea iga päev hukkub seal 10–60 inimest. Eestist pole Iraagi ametlikele juhtidele president Jalal Talabanile ega peaminister Ibrahim al-Jaafarile saadetud ühtegi kaastundeavaldust, rääkimata juba leinalippude heiskamisest.
Eesti on osanud leinata vaid "valgeid inimesi". Kaastundeavaldusi on saadetud ainult Euroopa riikidele: Putinile Beslani 394 ohvri puhul, Belgiale 2. augustil 2004. a toimunud gaasiplahvatuse 10 surnu ja 40 vigastatu puhul, 12. märtsil 2004. a toimunud Madridi 198 terrorirünnaku ohvri puhul, 19. märtsil 2004. a toimunud Soome bussiõnnetuse 24 hukkunu ja 15 vigastatu puhul.
7. juulil tõdeti Austraalia ajalehes The Age: "Iraaklase elu pole võrreldav ameeriklase või inglase omaga." Nemad julgevad seda tunnistada, meie aga mitte!
Meenutagem siinkohal sedagi, et selle aasta jaanuaris saadeti ametlik kaastundeavaldus Põhjala riigipeadele – Soome, Rootsi, Norra ja Saksa juhtidele nende suvitajatest tsunamiohvrite pärast. Indoneesiat, Sri Lankat, Maldiive ja Taid polnud selles kaastundeavalduses üldsegi nimetatud, ent seal sai hukka enam kui 200 000 inimest. Tekstist jooksis vaid läbi märge "Lõuna-Aasia riigid".
Kui peaminister Andrus Ansip mõni päev tagasi oma kaastundeavalduses teatas, et Eesti on "raskel hetkel Briti rahvaga", siis 8000 iraaklast pole kunagi olnud isegi nimetamist väärt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)