Eesti teel muutuvasse Euroopasse

PEETER KREITZBERG,      27. november 2002


Neliteist aastat tagasi võeti Tallinnas, Eesti ajaloolises parlamendihoones vastu deklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkusest seaduste suhtes, mis võõras kultuur oli meie tahte vastaselt meile peale surunud. See oli totalitaarse süsteemi lagunemise signaal, meile aga oma riigi taastamise algus, Eesti Euroopasse tagasipöördumise algus. Täna kõlab eesti keel esimest korda ametlikult Euroopa Parlamendis.
Demokraatia, turumajandus ja inimõigused on väärtused, mis on meid kindlalt lähendanud Euroopa Liidule. Seisame Euroopa Liitu astumise lävel. Kindlasti tahame eemale sellest, kust oleme tulnud, tahame võrdväärsete riikide liitu, mitte ainult sõnades, sest selle etapi oleme läbinud ja loodetavasti igaveseks, vaid tegudes.

Usume ühist majanduslikku, julgeolekualast tulevikku. Samas ei tohi me ignoreerida lähiajaloo sündmusi ega kultuurilist eripära. Koostöövormid, mis paratamatult viivad tsentraliseerituse tugevnemisele, Euroopa Komisjoni mõjuvõimu kasvule, kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laienemisele, nõuavad erakordselt täpset põhjendamist ja sellest johtuva lisaväärtuse esiletoomist. Otsustusmehhanismid peavad olema selged, samuti tuleks vähendada juriidiliste instrumentide hulka. Kodanikul ei tohi tekkida muljet, et kaugel Brüsselis võetakse vastu arusaamatuid otsuseid, mis kehtivad meie kodanike kohta, mida aga ükski meie kodanik mõjutada ei suuda.

KESKMÕTE
Me ei soovi, et Euroopa Liitu tunnetataks kui võõrvõimu. Usun, et kavandatav liidust väljaastumise protseduur ei nõrgenda, vaid tugevdab Euroopa Liitu.

Me ei soovi, et Euroopa Liitu tunnetataks kui võõrvõimu. Meie halb ajalooline kogemus teeb kartlikuks, niipea kui kuuldakse sõna "föderalism" või seda, et me delegeerime osa oma suveräänsest otsustamisest Euroopa Liidule. Usun, et Euroopa Liit ei anna alust küsida nii, nagu küsiti 1988. aastal Eesti loomeliitude pleenumil, korrates Soome kirjanik Haavikko sõnu: "Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?"
Euroopa Liidu konstitutsioonilises lepingus kavandatakse ka liidust väljaastumise protseduuri. Usun, et see ei nõrgenda, vaid tugevdab Euroopa Liitu, aitab oluliselt kaasa solidaarsuse süvenemisele ja konsensuse leidmisele. Selle taustal ei paista paljudele euroskeptikutele enam eriti ohtlik süvenev liikumine valitsustevaheliselt meetodilt ühenduse meetodi suunas ja sammaste süsteemi kaotamine kavandatavas uues Euroopa Liidu lepingus.

Eesti ühineb Euroopa Liiduga demokraatlikel alustel - vaid siis, kui enamik referendumil osalejaid vastab jaatavalt küsimusele, kas Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu. Ei ole alust arvata, et jaatav vastus tuleb iseenesest. Kuigi liitumisläbirääkimiste käik on üldjoontes vastanud ootustele, on euroskeptikutel hulk argumente, näitamaks, et mitmes eluvaldkonnas kaasnevad liitumisega muudatused, mis ei ole päris kooskõlas meie ootustega. See pole shantaazh, et välja pressida paremaid tingimusi, see on kodanike reaalne mure ja meie, poliitikud, peame sellega arvestama.
Pärast liitumislepingu valmimist ootab meid ees tõsine kodutöö - viia kodanikeni selged teadmised, mida Euroopa Liitu kuulumine kaasa toob. Soovime, et iga kodanik teeks oma otsuse referendumil tuginedes teadmisele. Jutt ei ole pelgalt arvutustest, mitme krooni võrra keegi rikkamaks saab või vaesemaks jääb (viimast, ma loodan, ei juhtu). See tähendab ka teadmisi kodanike õigustest ja vabadustest, julgeolekust, solidaarsusest, aga samuti ausa konkurentsi võimalustest. Euroopa Liidu ühistegevuse tulevik sõltub sellest, kui lähedane ja arusaadav on ta oma kodanikele.

Täna valmistume astuma Euroopa Liitu, mille kontuurid on küll teada, aga detailsed toimimismehhanismid alles kujunemisjärgus. Euroopa Tuleviku Konvent on jõudnud staadiumi, kus konstitutsiooni projekt on valmimas. Eestis, ja usun, et teisteski liituvates riikides peetakse igati loomulikuks, et valitsustevahelisel konverentsil, kus tehakse otsused tulevase Euroopa Liidu lepingu kohta, saavad võrdväärse liikmena osaleda ka Kopenhaagenis liitumisvalmiks tunnistatud praegused kandidaatriigid.
Austatud Euroopa Parlamendi liikmed! Te esindate riike, kus samuti nagu meil kodus mõeldakse ootuste, lootuste, aga ka teatava ärevusega peagi laienevale Euroopa Liidule. Mõistame liikmesmaade ettevaatusabinõusid praeguse, oma olemuselt täiesti unikaalse laienemise puhul. Vastastikune usaldus saavutatakse lõplikult reaalses koostöös. Ma loodan, et sammud, mida teie rahvad ja valitsused peavad astuma, selleks et Euroopa Liit uueneks, astutakse kindla teadmisega, et teenitakse rahu, julgeolekut ja üldist õitsengut Euroopas.

(Riigikogu aseesimehe Peeter Kreitzbergi eesti keeles peetud sõnavõtust Euroopa Parlamendi kohtumisel kandidaatriikide parlamentide esindajatega Strasbourgis 19. novembril)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)