Mahepõllumajandus on oluline

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 planeerimisel prognoositi, et 2020. aastaks on Eestis 133 000 hektarit toetusalust mahepõllumajandusmaad ning vastavalt sellele sihttasemele planeeriti ka mahetoetuse eelarve. Juba siis kerkis küsimus, kas peaks piirama uute kohustuste võtmist, tagamaks eelarves lubatud toetusmäärade väljamaksmine, või arvestama, et paratamatult kaasneb uute mahetootmispindade lisandumisele vajadus toetusemäärasid proportsionaalselt vähendada. Maheorganisatsioonid olid sel hetkel piirangute seadmise vastu ja olid seega teadlikud võimalikust vähendamisest. 

Praeguseks on mahemaa sihttase ületatud enam kui 43 000 hektariga – 2017. aastal taotleti mahetoetust lausa 176 637 hektarile. Seoses suurenenud mahemaa pindalaga oli sel aastal toetuse puudujääk 3,7 miljonit eurot, täiendavaid rahalisi vahendeid leidsime MAK-i keskkonnavahenditest mahepõllumajanduse toetamiseks ja lisasime toetuse eelarvesse 2 miljonit eurot.

Seega on toetuste vähenemine oluliselt väiksem kui esialgselt oleks olnud. Mahepõllumajandus on Eestile oluline valdkond, mistõttu on selle valdkonna arendamine ka üks Maaeluministeeriumi prioriteetidest. Edasiste plaanide tegemiseks on vaja põhimõttelisi otsuseid, mida me mahepõllumajanduselt ootame, sest senised eesmärgid, nagu näiteks mahemaa kasv, on juba saavutatud. Neid küsimusi arutame koos mahesektori esindajatega märtsikuu jooksul.

TARMO TAMM, maaeluminister

Jaga |