Pensionärid, ärge mõistatage, vaid arvutage!

HERBERT MÄGI,      27. veebruar 2002


Suur osa tänaseid poliitikuid käsitab endiste palkade arvestamist pensionis peaaegu riikliku kuriteona. Seejuures unustatakse, et kõigi nende endiste palgasaajate ja tänaste pensionäride loodut erastatakse neile midagi vastu andmata vägagi õhinal.

Mind ajendas pliiatsit haarama Ludmilla Morozova 23. jaanuari Kesknädalas ilmunud artikkel "Pensionärid arvutavad ja mõistatavad". Ta kirjutab oma pensioni mõistatuslikust tõusust alates jaanuarikuust 18 krooni võrra.

Pension tõuseb tänavu kaks korda

Tegelikult ei ole selles tõusus mingit viga. See on palju varem ajakirjanduses avaldatud, mistõttu meedia seekord enam ei pasundanud. Nimelt avaldas Postimees möödunud aasta 14. juulil kirjutise, mille järgi keskmine pension võib tõusta 2002. a riikliku pensionikindlustuse eelarveprojekti järgi 1611 kroonini. Selle projekti kohaselt pidi pension tõusma kahes osas:
Esiteks, 1. jaanuaril 2002 oli ettenähtud tõsta staazhiaasta hinnet ja pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinnet 27, 40 kroonilt 27,85 kroonile. Just see väike tõus tingiski pensioni mõningase tõusu.
Teiseks, 1. aprillil 2002 peaks sellesama projekti järgi staazhiaasta hinne ja pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinne suurenema 27,85 kroonilt 29,67 kroonile, mis näiteks 40aastase staazhi korral annab pensioni kasvuks 72,80 krooni. Lisaks sellele peaks suurenema pensioni baasosa praeguselt 410 kroonilt 437 kroonile, mistõttu summaarne pensionitõus sama staazhi puhul oleks peaaegu 100 krooni.
Tuleb aga märkida, et hiljutise kolmikliidu lagunemise ja võimu juurest kõrvaldamisega on pensionitõus alates 1. aprillist 2002 küsimärgi all. Kuigi uus valitsuskoalitsioon on tõotanud senisest enam parandada pensionäride olukorda - kuulda on olnud 200kroonisest pensionitõstmisest - , siiski võib see juhtuda alles alates 1. juulist 2002.
Millal ja mis asjaoludel toimus aga üleminek elatusrahalt pensionile, küsib pr Morozova. Vastuse leiab 22. märtsi 1999 Postimehes, kus Siiri Oviir kirjutab, et Riigikogu, kes 1992. aastal vahetas välja Ülemnõukogu, ei asunud täitma vastuvõetud otsust taaskehtestada pensionid, vaid surus läbi elatusraha seaduse, mis sisuliselt kestab tänaseni - töötasu ju ei arvestata.

Millal hakkab pension arvestama töötasu?

Vaikides on mööda mindud Keskerakonna tõstatatud õigusliku järjepidevuse küsimusest. 1. detsembril 1992 Riigikogus vastuvõetud otsuse alusel kohustuti seadusloomes juhinduma Eesti Vabariigis enne 1940. 16. juunit kehtinud seadusest. Siis kehtis aga pensioniseadus, mille paragrahv 6 nägi pensioni arvestamise läbi palga ja teenitud aja. Sama seaduse paragrahv 26 sätestas teenistuses oldud aja ja palga hulka ka Vene riigi teenistuses oldud aja.
Suur osa tänaseid poliitikuid käsitab endiste palkade arvestamist pensionis aga peaaegu riikliku kuriteona. Unustades seejuures, et kõigi nende endiste palgasaajate ja tänaste pensionäride loodut me neile midagi vastu andmata õhinal erastame…
Lõpuks võiks mainida, et 1992. a toodi elatusraha läbisurumise põhjuseks asjaolu, et oli võimatu ligi 400 000 pensioni ümberarvutamine ajal, kui kogu töö tehti veel käsitsi. Nüüd aga, 10 aastat hiljem, võiksime küsida, et miks ei saada siis praegu, arvutite ajastul, hakkama palgast sõltuva pensioni ümberarvutamisega? Ehk puudub ikka tõsine tahtmine?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)