Kuldliikme Kütaaluse Kata pajatus

Kätt surudes küsis peasekretäär Aabi-poiss: Ega sa, Katakene, tööd ei otsi? Nüid juba otsin, vastasin. Annetasite mulle kullast märgi, nüid on mul ju uut kleiti vaja!

Miks ma aga juba esimene päev uude töökohta sisse ei pääse? Ei akka mu ammas ega võti peakorteri ukse peale. Ehk üits leer võttis mind palgale, aga teine leer lasi juba lahti? Aga leere ei pidavat enam olema. Kui siis vast Assadi ja Jaana Toomi leer.

Kui mina ja mu vanamiis, mis vanamiis, noore Volliga leeris käisime, otsustasime kiiresti kõik leerid ära lõpetada ja leivad ühte kappi panna. Eks see oli ja ole nüidki targasti teht. Taivas appi, millal see kõik olli! Kui Laari Mart valitsust juhtis, päris ta iga istungi lõpul, et ega ometi Toompia koristajatädi Kütaaluse Kata midagist pealt ei kuulnud, tal jääb kõik nii libedasti meelde. Aga meie peasekretär Arjakase Küllo just käskis kõik juhatuse otsuseid minu juuresolekul teha, sest siis põle neid vastikuid papreid vaja määrida. Tuli vaid Katalt pärida. Kaitsepolitsei ja prokuratuur püüdsid ka mind pigistada, aga loobusid, sest minu mäletamine ei sobinud kudagi nende konspektiga kokku. Isegi mälumängur ja piaminiister Siim Kallas kinnitas, et kui juba Katale midagi meenub, siis on see nagu aamen. Tahtis mind Euroopasse tööle viia, aga tuli välja, et Rosimannuse leer laitis mõtte maha, ja saatsid oopis Partsupoisi.

Näe, Antoni Olav ja dr Aug jõudsid kah juba ukse taga loksutada. Tohoh, neil kah õlma küljes kuldkeskerakondlase märk. Hingeldav peasekretäär Aab eemalt vabandab kõigi kuuldes, et aidamehel läinud võtmekimbud segamini. Kunturijuhtimine põlegi lihtne, vastasleer on valmis su võtmeid sisse virutama.

Kui ninad sooja saime, lõõpis Antoni Olav, et lõpuks on ka põliskeskerakondlased parteikunturi hõivanud, et peaks kah oma leeri tegema. Arvasin mina: aga mitte leeri, mis põrandaaluseid meelde tuletab,vaiduue Kogu, nii öelda kuldtähega vanakeste, põliskeskerakondlaste kogu, kellelt saab unustatud vana värskendada. Edgar sobiks mälumeistriks küll. Peaks Undisilmale sõitma.

Aga ommikul loen ajalehest, et keegi olevat meie kogust juba valimisliitu tegemas. Väheke imestasin küll, et kuda põliskeskerakondlaste nimi nii kärmesti moodi läks, kuid mis seal imestada, kui parteikunturi iga seinakivi taga on Kapo oma mikrofone hoiustanud. Undisilma läks meelest ja helistasin hoopis Võrumaale. Meid põlnd nende leeri arvatud. Ja meie käest nad ei pea midagi küsima! Ega meiega isegi mitte arutama. Kõik. Ühte pidi õigus, aga sellenimelises leeris võiks ikki mõni põliskeskerakondlane olla, nii öelda kulla- kui mullaprooviga… Minu vanamiis Volli rõhutab, et tema on põlissiberlane. 25 + 5 küüditamist, eriti see +5 aastat põlistas ikki küll.

Et ei soovi rääkidagi. Ehee! Siis tekkis mul mõte! E-riigis saad nime, märgi-särgi, brändi, leeri või mis ta ka on omanikuks seitsme minutiga!..

Sooh! Valmis! Ei maksnud kribulat õunagi. Mina olen põlistatud nimeomanik!

Olen kindel, et minu arvamus ka ära kuulatakse. Ei mingit leeritamist enam!

SANDER LANT

[pildiallkiri]

TAAS LEHEVEERGUDEL: Kütaaluse Kata pajatused ilmusid viimati Kesknädalas 2005. aasta kevadel. Tookord olid teemaks riigisaladused. Seekord pani Kütaaluse Kata sõna võtma Keskerakonnas toimuv. Hugo Hiibuse joonistus.

Jaga |