Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Metsast ja majandusest

Jüri Kändler,      28. märts 2018

Jälgin minagi, vanatoi, seda metsamadinat. Pildikastist vaatan etlejate silmi ja ilmet ning püüan selle abil suust paisatu tausta mõista. Fauna- ja floorakaitsjad esinevad ainult emotsioonide ajel, püüdmatagi tervikust pilti saada. Poliitikute jutust püüan selekteerida propagandat, mis mingitele huvigruppidele suunatud, riigi huvide kaitsmist.

Teadusinimeste (mehi ja naisi teaduses ei kõlbavat eristada) sõnadest võib järeldada, et nemad on kabinetiteadlased – nende tarka aju ei ole rakendatud majanduse ja elukorralduse edendamiseks. Mõni neist ei tea sedagi, kuipalju ja kas üldse puidus on fosforit ja lämmastikku, mis peaks Emajõe ja Peipsi järve põhjalikult tuksi keerama.

Arendajate pilk on üleolev: mis te, könnid, köhite, mina saan ikka oma tahtmise! Kõhedust tekitab tühja taskuga arendajate finantseerimine. Mingil hetkel võib ilmneda, et meile tähtsat majandusharu on juhtimas näiteks tundmatu riiulifirma Kiribati saarelt. Meie jõukurid on ju jalad alla saanud ärastatud varade müügist väljamaale ja selle raha suunanud ärisse, mitte tootmisse! Ainult põlevkivikeemiatööstus pidavat veel eestimaalaste kontrolli all olema.

Ega mullegi ei meeldi see pilt, mis jääb harvesteritega lageraidest. Kasvama jäetud seemnepuud kõdunevad varsti tuulemurruna, jõudmata järelkasvu seemendada. Üks Kagu-Eesti ettevõtlik daam saadab raiebrigaade üle riigi loodussõbralikult metsa lõikama.

Kujuneks meie mõtteviis rohkem vana ja läbiproovitu juurde pöörduma! Siis leiaks ka mõni maamees lähiümbruses töökoha ja loobuks Lätist kärakat vedamast.

 

Minu oma vesises lepikus kasvab ainult üks põliskuusk, ja see jääb kasvama. Kuival ajal või külmaga koju toodud lepad, pajud, toomingad väärindan ise toasoojaks. Ehk mõni kuuseseeme leiab lehtpuust vabanenud kohal sobiva idanemispaiga?

 

Mõne kiviviske kaugusel algab maastikukaitseala. Väntasin selle radadel pedaale kukeseenteni või mustikateni jõudmiseks. Järjest enam langes radadele tuulemurdu – ratas oli tulust tüliks. Langenud puud ja seisvad metsakuivad köndid on kasvupinnaseks kahjureile. On’s neid säilitada mõistlik?

Metsas on ka tähistatud matkarada. Pole aastate jooksul märganud seal ühtegi üksikhuvilist ega matkagruppi. Tosina aasta eest juhtisin rühma Kalevi Tütreid rabasse kopra kuhikpesa ja langetatud-tükeldatud haabu imetlema – nemad meenutavad seda matka senini.

 

Toorme väljavedamise asemel on meil tarvis eksportida turukõlblikke valmistooteid. Selleni jõudmiseks soovin asjaomastele erapooletuid ja teaduslikul alusel tehtud uuringuid.

 

Jürimõisa Aadu

 



Viimati muudetud: 28.03.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail