Valimiseelne hüsteeria Ain Seppiku juhtumi ümber

RAIMOND KALJULAID,      12. veebruar 2003


Valimispäeva lähenedes ja valimiskampaania hoogustumisega on teemakäsitlus - kas Ain Seppik on süüdi või kannataja? - võtmas tõeliselt hüsteerilisi mõõtmeid. Seda, et tegu valimiskampaaniaga, ei eita enam keegi. Nii on möönnud peaminister Siim Kallas ja oma kirjas Postimehele Jaan Kross. Kuulukad, et poliitlavastuse niiditõmbajad on Isamaaliidust, avalikustas aga Eesti Ekspress. Pole mitte kurb ega vististi ka naljakas, vaid hoopis masendav, et kahekordne peaminister Mart Laar laskub tasemele, et helistada telesse ja lehtedele, pakkumaks poliitilist paskvilli! Oleks võinud ju leida kellegi teise...
Poliitoponentide kinnitused, et Ain Seppiku tagasiastumisega võidutsesid õiglus ja nemad, jäävad ahtakeseks.

Tõde on selles, et keegi ei võitnud - ühiskonda on tõmmatud järjekordne veelahe, "meie(õiged)" ja "nemad". Ain Seppik ei astunud tagasi mitte sellepärast, et ta oleks tunnetanud mineviku süüd. Seppik taandus vaid seetõttu, et ta ei saanud ennast, oma nime ega erakonda kaitsta siseministrina. Minister peab teenima riiki ja rahvast ning seda kakskümmend neli tundi päevas. Muu töö ja tegevus on ministrirollis välistatud.

Seppiku juhtum ei ole ainult Seppiku juhtum. See on kõigi inimeste juhtum, kes nõukogude ajal julgesid või tahtsid ühiskonnas midagi teha. Siia jääda, siin elada ja töötada oli kindlasti raskem ja keerulisem, kui paadiga läände põgeneda. Täna aga tahetakse teha paadipõgenikest rahvuskangelasi ja siiajäänuid võrreldakse võõrrezhiimiga koostööd teinud kollaboratsionistidega.
Kolmekümnendatel ütlesid lapsed lahti oma vanematest, abikaasad salgasid teineteise maha, et teenida võimu ees kannuseid ja pesta käed puhtaks oma "riigireeturitest" lähedastest. Sama neostali-nistlikku käitumist eeldasid ja ootasid skandaalitekitajad ka Ain Seppikult.

Kui aga Seppikul leidus mehisust ja julgust nii enda kui ka kogu oma põlvkonna nimel kindlaks jääda ja oma toonast elu ja tööd mitte maha salata, leidis ekskommunist peaminister Siim Kallas, et endiste aegade õigustamine on piisav põhjus siseministri vabastamiseks.
Seppik ei õigustanud kindlasti endisi aegu. Ta kaitses ennast ja oma eakaaslasi, kes toona elasid ja töötasid. Kaitses ta ka kooli komsomolisekretärist Mart Laari, NLKP-sse pürgijat Tunne Kelamit ja paljusid teisi.

Luuaga minevikku rookides võib kogemata ka südametunnistuse, au ja eetika minema pühkida. Ausal inimesel ei ole vaja mineviku pärast karta ega vabandada. Ainult südametunnistuseta konjunkturist vabandab igat sammu ette, et hoia jumal, järsku konjunktuur muutub.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)