Kes üles-, kes allamäge

A. K.,      18. oktoober 2006


Pasundatakse, et Eestis on elu läinud paremuse poole. Tõepoolest, üha jõukamalt elavad siin pankurid, ärimehed ja poliitikud. See-eest paljud spetsialistid ja tavalised töömehed on nigela palga pärast läinud välismaale tööle, palju põliseid põllumehi on löönud põllupidamisele käega. Nõukogudeaegsed maapere sarvilised ülalpidajad on peaaegu täiesti kadunud – päris haruldane, kui juhtud külatänaval lehma sõnnikulaskugi nägema. Pensionäridel pole metsikus hinnatõusus võimalik inimväärselt ära elada. Meiekandis maksab praegu lõhutud küttepuude ruumimeeter koos kohaleveoga 320 krooni, kuid aastas kuluks mul majapidamises ära 15 kanti. Vahel on vaja ka ravimeid osta ja bussiga sõita. Kui teler peaks rikki minema, ega siis uut enam osta ei jõua, ja jääbki nägemata, kuidas Eesti ülesmäge läheb.
Nõukogude ajal elasin 120-rublase pensioniga lahedalt ära, aga Eesti ajal 2600 krooniga pole see võimalik. Kord üks võiduahne habemik kiitles: „Ükskord me võidame niikuinii!" Mina küll olen selles võidus pettunud, sest niisugust virelemisvabadust ei oodanud.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (26)