Maailm esitab USA-le väljakutse

Venemaa on andnud mõista, et teda G8 lagunemine ei häiri, sest soovib nüüdsest keskenduda peamiselt vaid BRICS-i riikide koostöö arendamisele. Venemaa plaanide tõsidust kinnitab see, et temast saab 2015. aastal BRICS-i eesistujariik. Tippkohtumine saab teoks 9. ja 10. juulil Venemaal Ufa linnas.

 Kõrvuti BRICS-i riikide kohtumisega leiab seal aset ka Shanghai Koostööorganisatsiooni kohtumine. Tegemist on julgeolekualasele koostööle keskendunud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis loodi 2001. aastal nn Shanghai viisiku baasil. Liikmesriigid (Hiina, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Venemaa) näevad terrorismis, separatismis ja ekstremismis põhiohte, mille vastu ühiselt võidelda.

 Viimatisel, 11. ja 12. septembril toimunud Shanghai Koostööorganisatsiooni kohtumisel Tadžikistanis võeti vastu nn Dušanbe deklaratsioon, milles tuntakse muret, et Ukraina kriis hakkab negatiivset mõju avaldama Ukrainaga piirnevatele riikidele. Deklaratsioonis öeldakse, et kriisi lahendamiseks tuleb astuda kiireid samme, kuid lahendused tuleb saavutada üksnes läbi dialoogi ja konsensuse. Dušanbe kohtumisel said seni vaatlejaliikmeteks olnud Afganistan, India, Iraan ja Pakistan organisatsiooni täisliikmeteks.

 Suured projektid

Ka viimasel kahel varasemal BRICS-i tippkohtumisel võtsid sellest osa BRICS-ile sõbralikest riikidest moodustatud koostöö- ja partnerorganisatsioonid.

 2013. aastal, mil BRICS-i eesistujamaaks oli Lõuna-Aafrika Vabariik, võttis tippkohtumisest osa 54 riigist koosnev Aafrika Liit. Tänavu Brasiilia eesistumisel peetud tippkohtumisel aga osales 12 riigist moodustatud Lõuna-Ameerika Riikide Liit (UNASUR); sarnaselt Aafrika Liiduga on tegu nii poliitilise kui ka majandusühendusega.

 BRICS-i riigid, tehes koostööd ja viies ellu ühisprojekte paljudes valdkondades alates meditsiinist ning lõpetades kõrgharidusega, on majanduslikust aspektist vaadates üpriski edukad. Allpool mõned näited (kõigi projektide üleslugemiseks peaks Kesknädal pühendama vist terve lehe).

 Hiljuti teatas Venemaa Raudtee asepresident Aleksandr Mišarin, et Hiina investorid on valmis paigutama 10,8 miljardit dollarit Moskva ja Kaasani vahelise kiirraudtee ehitamisse.

 Tuli ka uudis sellest, et Hiina ja Venemaa koos ehitavad Venemaa Kaug-Ida piirkonda väga mahuka sadama, luues ka suure logistikakeskuse, mille kaudu puu- ja köögiviljad muutuvad Venemaa jaoks kergesti kättesaadavaks.

 10. septembril teatas Hiina president Xi Jinping, et Hiina, Venemaa ja Mongoolia loovad ühise majanduskoridori.

Jne. Jne.

Meedia vaikib

Seega leiavad maailmas praegu aset muutused, millest Eesti peavoolumeedia oma lugejaid ei taha kuidagi informeerida. Kui igast NATO ja Euroopa Liidu tippkohtumisest antakse detailseid ülevaateid, siis BRICS-i riikide koostööst ei avaldata praktiliselt midagi. Venemaa juhtimisel on arenemas maailmas välja tõeliselt suur riikide liit, mis oma mõjukuselt ei jää NATO-le, USA-le ega Euroliidule alla. Venemaa ei ole isoleeritud, üksik ega vaesuv, nagu meie võimupoliitikud räägivad. Tuleb hoopis välja, et kui USA tahab alistada Venemaa, peab ta sisuliselt poolele maailmale vastu astuma.

[esiletõste]

Venemaa juhtimisel on arenemas maailmas välja tõeliselt suur riikide liit, mis oma mõjukuselt ei jää NATO-le, USA-le ega Euroliidule alla.

[fotoallkiri]

UUS JÕUD MAAILMAS: BRICS-i riikide liidrid (vasakult) Brasiilia president Dilma Rouseff, Venemaa president Vladimir Putin, India endine peaminister Manmohan Singh, Hiina endine president Hu Jintao ja Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma.

Foto tehtud aastal 2012 Mehhikos Los Caboses.

INDREK VEISERIK

Jaga |