Kütaaluse Kata ja poliitikute aumärgid

Ta istub Riigikogu trepil, märg kalts käes, ja mõtleb teenetest. Et teinekord oli Nestor täitsamees, ja alles siis teine inime riigis. Nina põle püsti ajanud ega Toompeal saadikuid ahistanud. Õiget tööd põle teine poliitika kõrvalt teha jõudnud, aga jalgpalli toksida jõuab küll. Niipalju midaleid kui president maratonijooksus, Eiki enam kokku ei saa. Aga president andis taseme ühtlustamiseks talle ühe lisaks.

Aga teised poisid vantsivad  mornilt trepist üles.  President arvas, et poliitikutele põle aumärke vaja; nemad on niigi märgistatud. Kui valijad su poliitikast tööle tagasi saadavad, küll siis aiga pingutada. Kuni oled poliitik, anna kolleegidele hagu.

Näe, vanamiis Volli tegi vanasti kah poliitikas tembu ära, aga kellel sest sooja ega külma. Peale  bolševike revolutsiooni oli meie rippumatuse tunnustamine ikki vägitegu, mis pandi  lepingusse kirja. Aga Eesti oma revolutsiooni järgselt, kui sunniti Vene tuumariiki meie iseolemisele taas  alla kirjutama, sellest enam numbrit ei tehtud. Vist usuti, et tankirünnaku unustamiseks heast südamest tehtigi.

 Eestlased põleks nagu asjal olnudki. Aga kauge Islandi ametnikele, antakse igal jumala aastal au, et see meie tunnustamine ikka üks  kustumatu tegu oli. Volli ütles, et katlamajapoiste ringis saab seda vahest imestatud küll. Sajast aastast on  kakskümmend seitse  aastat pikk aeg;  läheb meelest ära, mis seal änam rääkida.  Aga eks ühekorra saa kahekorra.

Eks au jagamisega ole üks suur jama. Kuda sa jagad?  Sooneutraliteet nõuab, et sugu ei tohi arvestada, uus õiglus aga ei luba  hallpead austada  ega kiilaspead kummardada, peab ka pubekatele jätma. Mis  teeb meie presidendi  otsuse puutumatuks, kui isegi naiselikule eksimusele ei tohi panustada? Ja tõmbabki ametnik halastajaõe nime maha, sest tema hoopis teenib inimest nagu vandunud on, mitte ei osuta teeneid nagu seadus nõuab.

Turupeal kurjustas piimanaine, et tema  ei tunne ühtegi inimest, kes  oleks aumärgi saanud. Napoleoon andis lihtsõdurile märgi lausa oma rinnast. Ühe Haapsalu elaniku kohta aastas võiks Eestis ikki medali küll anda. Rohulibleinimesed võlgu ei jääks! Eestis olevat odavamad medalimärgid kah olemas, aga veider, et just neid kokku hoitakse.

„Volli, mina tean vähemalt kümmet tavainimest, (siinjuures Volli köhatas nõudlikult), vähemalt üheksat tavainimest, kes oleksid võinud kõige odavamagi medali saada,“ märkis Kata. „Peaks vist Nestori-poisile vihjama. Just odava pealt kokkuhoid on koonerdamine.“

„Naistel on muidugist kõik selge! No kuidas sina  aumärke jagaksid?  Aga  täitsa õiglaselt!?! Ah?“ pinnis vanamiis Volli, arvates šovinistlikult, et ainult mehed suudavad võimatuid asju lahendada.

„ Kui mina, kes olen Eesti poliitikas niikaua ollut, et 6 või 7 valitsustki vaihtanud, oleksin president, siis ...  paneksin ma kõikide Eesti normkodanike  II-Deed  sellesse Eesti ime  e-masinasse ja käivitaksin … loterii,“ leidis Kata. „Kraabid presidendilossist saadetud piletit ja...  0tsustajaks oleks ainus õiglane ja üks – saatusesõrm!“

„Jüst-jüst,“ ütles vanamiis Volli targa inimese aeglusega. „Kata, see on uskumatult õiglane lahendus! Surmkindlalt kuulutatakse see riigisaladuseks! Parem jätame selle ise välja ütlemata. Jüst-jüst!“

SANDER LANT

Jaga |