Mõistmatust Eestist saagu mõistuslik Eesti!

 Üpriski räigema nuhkimise ja jälitamisega tegelevad meie õiguskaitseorganid, valitsusparteilased, „valveajakirjanikud“. Kas Tallinna linnapea ei kõrvaldatud ametist poliitiliselt kallutatud kohtuotsuse põhjal, mille aluseks üksnes riigiprokuratuuri „kahtlustus“? Savisaar ütles selgelt, et Keskerakond kuulutab seesuguse „õiguspraktika“ suhtes moraalse, tsiviliseeritud allumatuse. Mis ilmsesti ei ole arusaadav pimeuskseile. Ning mida alatult ja lühinägelikult kasutavad ära Keskerakonna ja Eesti riigi tegelikud vaenlased, alates ajakirjanduslakeidest ja lõpetades võimule trüginud isehakanutega.

 Ei tasu otsida kolli sealt, kus seda pole – Keskerakond ei ole Eesti kriminaalseim erakond. Hoopis ohtlikum on tõik (just sellele peaks ajakirjandus ja avalikkus oma kriitika fokuseerima): kas meil, väidetavas demokraatias on õigusorganid tõesti tehtud valitsejate poliitiliseks käepikenduseks? Kui see nii on (paljude arvates on!), siis on see võrreldamatult suurem kuritegu kui Keskerakonna ja tema liikmete „kuriteod“ (mõned ka ilma jutumärkideta)? Just selles peitub oht meie demokraatiale.

 E. Savisaar julges selle välja öelda. Tema oponendid ja mõned keskerakondlasedki ei pareeri noid avalikke süüdistusi. Mis on ka arusaadav: tahetakse olla „parketikõlblikud“ või arvatakse, et laimajaid pole võimalik argumentidega väärata. Mis on ju seegi tõsi – küll vale vajub ja tõde tõuseb; mõnelpool ongi juba tõusnud.

 Las rannamäed, muulid, rõivased, reinsalud jt murravad silmakirjalikult pead: kuidas küll saab „kõige kriminaalsem partei“ olla kõige populaarsem? Mis on nende jaoks irratsionaalsus, on mõtlevate inimeste jaoks reaalsus.

 ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

Jaga |