Annan vande jääda ustavaks … kuni järgmise vandeni!

RAIGO SÕLG, MARGUS LEPA,      09. juuni 2004


Kui inimesest saab Riigikogu liige, annab ta vastavalt "Riigikogu töökorra seaduse" § 16 lõikele 2 järgmise vande: "Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu … koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale." See peaks iga vannet andvale isikule olema väga pühalik hetk, sest vande andmisega tõotatakse surmani seista vaid oma riigi huvide eest.

On loomulik, et Eesti juhtimises ei saa osaleda inimesed, kes ei ole riigile lojaalsed. Nii ütleb ka "Riigikogu töökorra seaduse" § 6 lg 3, et Riigikogu juhatuse taotlusel võib Riigikohtu otsusega enne tähtaega lõpetada selle Riigikogu liikme volitused, kes /---/ keeldub ametivannet andmast.
Hiljuti sai Euroopa Komisjoni liige Siim Kallasest. Tõdegem, et eurovolinik peab ametisse astudes andma samuti vande ning selles tõotab ta muuhulgas, et ta ei esinda mingeid individuaalseid või rahvuslikke huve ja tegutseb vaid Euroopa Liidu huvides. Siim Kallas on olnud paljudes kõrgetes riigiametites ja andnud mitu vannet, ka vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile. Nüüd aga annab ta hoopis teistsuguse vande ning ütleb sellega lahti oma varasemast tõotusest.

Vandemurdjaid ei oota karistus
Guinnessi rekordite raamatu üks looja, inglane Norris McWhirter on brittidest eurovolinike kohta kirjutanud, et kuna nad kõik on vandunud igavest truudust Briti kroonile ja et truudusevanne ei ole midagi sellist, millest võib mingil päeval loobuda, siis võib Euroopa Liidule vannet andnud isikuid süüdistada lihtlabases vandemurdmises ja riigireetmises.
Eesti praeguse seadusandluse kohaselt ei oota vandemurdjaid karistus. Kodakondsusseadus ei võimalda neilt isegi kodakondsust ära võtta. Seaduse järgi säilitab sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isik Eesti kodakondsuse isegi siis, kui ta astub välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni või kui ta vägivaldsel teel püüab muuta Eesti põhiseaduslikku korda. Vandemurdjatest seadus vaikib. Kuid milleks siis vanne, kui seda võib karistamatult murda? Milleks on vaja inimesi lollitada, nagu juhiksid meid Eesti Vabariigile lojaalsed inimesed?
Siim Kallase juhtum tekitas huvi, kas ka Euroopa Parlamenti valitud inimesed peavad uuele peremehele vande andma? On ju paljud neistki kuulunud või kuuluvad Riigikokku, olnud avalikus teenistuses ja vandunud truudust Eesti Vabariigile.

Europarlamendi vandetekst raskesti leitav
Euroinfotelefonilt teati meie järelepärimisele vastata, et tõepoolest peavad mingi (?!) vande andma ka Euroopa Parlamendi liikmed, kuid hoolimata pingutustest ei suutnud keegi leida selle ametivande teksti. Üllatav on see, et vande teksti leidmisega ei saanud hakkama isegi Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis.
Siit meie küsimus kõigile kandidaatidele: kas te ikka teate, mida TEIE Euroopa Parlamenti valituna vanduma peate ja kas te olete oma isiklike huvide rahuldamise nimel valmis reetma oma riigi ja rahva?
Asjal on ka teine külg. Mis usaldust saab olla inimeste vastu, kelle kohta tean, et nad võivad igal hetkel öelda lahti oma riigile antud vandest?
Ja kolmas külg. Üldse saab Euroopa Parlamenti valida 887 395 Eesti kodanikku. 14 448 Eesti valijate nimekirjas olevat isikut on teatanud soovist anda oma hääl Eesti välisesindustes. Kas need inimesed mõistavad, et nad mahitavad vandemurdmist, või on nad heausksed?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)