Pihli jätkamine rikuks Ansipi öörahu

Tuleb aga tunnistada, et Toometi toodud argumendid on ebasuviselt lahjad.
Mida maksab näiteks Toometi väide, et Pihli ametikoht Keskerakonna esimehe alluvana viib liidu moodustamisele Keskerakonnaga ega luba sotside parteil välja tulla uue imagoga? Mart Laar, Juhan Parts ja Jaak Aaviksoo IRL-i eesotsas on ju samuti Reformierakonna alluvad - kas see takistab IRL-il siis oma imagoga välja tulemast? Valitsuses toimuvat käärimist ajakirjanduses jälgides (äsjane monopolide soodustamise seadus jne) ei saa küll öelda, et IRL-i poliitiline profiil oleks Reformierakonna varju jäänud.

Pihl allus Ansipile ja allub Savisaarele

Või kui Jüri Pihl oli Ansipi valitsuse siseminister - kas ta siis ei olnud teise erakonna esimehe alluv? Siis polnud kusagil ühtki Toometit, kes oleks selles näinud umbseina sotside arengule.

Muidugi on õige, et poliitilise profiili tõstmiseks on peaministri ja Tallinna linnapea koht parim. Aga selleks tuleb kasvada. Kusjuures kasvada saavad erakonnad meie poliitilises süsteemis ainult koalitsioonides.

Toomet kirjeldab Pihli kui autokraatliku juhtimisstiiliga vana luurajat. Kui aga otse öelda, siis konkreetse luureorganisatsiooniga ning vanemate ja nooremate luurajatega erinevatest luurekoondistest oli ja on tööalases lähikokkupuutes ka sotside üle-eelmine esimees Toomas Hendrik Ilves.

Toomet tõstab sessamas artiklis Ilvest esile just heade sotside esindajana. Millest siis siin selline vahetegemine? Muide, Toometi poolt nimetatud Ilvese nn valge laeva efekt tähendas erakonnale tegelikult täielikku hävingut kohalikel valimistel (sotsid ei ületanud Tallinnas valimiskünnist).

Ilves juhtis sotsid ideelisse pankrotti

Meelde on jäänud Ilvese tugev tulemus esimestel eurovalimistel. Unustatud on, et ta saadeti Brüsselisse parempoolsete häältega. Sotside erakonnale kaasnes sellest ainult tubli finantssüst kolme saadiku esindustasude näol. Ilvese lahkudes alustas Ivari Padar täielikku ideelisse pankrotti juhitud erakonna ülesehitamist sisuliselt nullist.
Kusjuures ka Padari rõhuasetus maarahvale töötas üsna toredasti tema kodumaakondades Kagu-Eestis, kuid mitte eriti mujal Eestis ja üldsegi mitte suuremates linnades - traditsiooniliselt sotside peamistes kantsides.

Muidugi on kõva sõna ja käega sotside juht parempoolsetele väga halb üllatus. Eriti pärast parempoolsest koalitsioonist lahkumist. Ning muidugi loodavad parempoolsed endiselt, et järgmine sotside juht oleks pehme moe ja sõnaga intellektuaal (kellena tuleb tunnustada nii Sven Mikserit kui ka Indrek Saart), kes ei suudaks end kehtestada oma erakonnas ega läbirääkimistel, ning siis jääks jäme ots tagatoapoliitikas vilunud võitlejate Nestori, Rummi ja Tarandi kätte.

Samas pole neil kellelgi võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et Pihli juhtimisel on erakonna reiting oluliselt tugevam, kui see oli talle eelnenud Padari juhtimise ajal,  mil sotsid olid parempoolses koalitsioonis. Sotsidel pole tegelikult praegu valikut, kas tõusta võistlusse teise koha pärast finaalis. Nende ees on tegelikult valik: kas säilitada neljas koht poolfinaalis või langeda tagasi Ilvese-aegadesse, ning seekaudu lahkuda mõneks ajaks jälle areenilt.
Viimase puhul oleks tagajärg SDE-le hävitav. Ka Keskerakonna jaoks oleks see ebameeldiv, sest vasaktsentristliku maailmavaatelise koalitsiooni loomise võimalused aheneksid. Loomulikult aplodeeriksid sellele parempoolsed - just sellest rääkiski Toometi lugu.

PRIIT KUTSER, Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant

Toimetuselt: Priit Kutseri dialoogilekutsuvat kirjutist Eesti Päevaleht ei avaldanud.

[fotoallkiri]  PÄEVALEHE VERSIOON: Toomet kirjeldab Pihli kui autokraatliku juhtimisstiiliga vana luurajat, kuigi konkreetse luureorganisatsiooniga ning vanemate ja nooremate luurajatega erinevatest luurekoondistest oli ja on tööalases lähikokkupuutes ka sotside üle-eelmine esimees Toomas Hendrik Ilves.

Jaga |