Hulkuvad loomad tahavad koju

JÜRI RATAS,      24. detsember 2003


"Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled." (Antoine de Saint-Exupéry)

Küsimus on hingekultuuris ja elu austamises. See, kes hülgab oma looma, hülgab kergesti ka teise inimese. Saint-Exupery raamatus ütleb rebane väiksele printsile: "Inimesed on unustanud selle tõe. Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled."

Inimeste ükskõiksus on hämmastav ja kohutav. Võetakse loom ja jäetakse ripakile. Praegu on linnas hinnanguliselt 1500 hulkuvat koera ja 4000 kassi. Eriti hulluks läheb asi suviti, kui suvilasse võetakse väike kutsikas, keda sügisel enam koju ei tooda.

Loomad hüljatakse vastutustundetult

Seadusandja kvalifitseerib looma hülgamise üheselt looma suhtes lubamatu teona. Loomake on muutunud termineid kasutades hulkuvaks, kuna omanikku pole võimalik enam kindlaks määrata. Seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus korraldama kodutute loomade püüdmise, pidamise ja uinutamise. Valitsus on kehtestanud kohalikule omavalitsusele ülesanded, kuidas toimida:
"Kohalik omavalitsusüksus peab korraldama hulkuva looma kirjelduse võimalikult laialdase avalikustamise veebilehel, ringhäälingus, trükiajakirjanduses või muul viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. Omaniku kindlakstegemise korral korraldab kohalik omavalitsusüksus looma tagastamise omanikule. Kui looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, võib kohalik omavalitsusüksus anda looma uuele omanikule."
Tavaliselt on hüljatud loom märgistamata, puudub võimalus omanikku kindlaks määrata ja teda korrale kutsuda. Loomapidajal on kohustus tagada looma märgistamine. See nõue ei ole vajalik üksnes "võistlevate" ja "reisivate" loomade, vaid ka pere lemmiku varguse või muul viisil kadumise korral.

Hulkuvad koerad-kassid on linna omad!

Loomaomanik ei vastuta kuidagi, kui loom pole märgistatud. Seetõttu lasub kogu kohustuste koorem kohalike omavalitsuste õlgadel. Kõik hulkuvad koerad ja kassid on meie!
Samas looma märgistamine ja andmete kandmine Tallinna koerte registrisse, millega saab looma omanikku edaspidi kindlaks määrata, on suhteliselt lihtne protseduur, mis tavaliselt teostatakse koos esmase vaktsineerimisega.
Arvestades marutaudirohket situatsiooni on koerte ja kasside marutaudivastane vaktsineerimine väga aktuaalne. Tavaliselt pöörduvad omanikud loomaarsti poole abi saamiseks kahjuks alles siis, kui häda käes. Loomade märgistamisel tekkiv register abistab loomaarsti ja võimaldab omanikuga saada parima kontakti.
Hulkuvate koerte ja kasside hulk näitab meie hingekultuuri madalust. Võtab aega, et olukord paraneks.

Kuidas leida looma omanikku?

Alustada tuleb põhjuste likvideerimisest - tagada lemmikloomade ja nende omanike üle järelevalve, sest loomapidaja ei pea olema mitte linn, vaid reaalne füüsiline kodanik. Kui looma hülgamist saab tulevikus reaalselt kvalifitseerida lubamatu teona, saab vähendada praegusi omavalitsuse kulutusi. Selle eesmärgi elluviimisel võib suureks abiks olla munitsipaalpolitsei. Seadustada tuleb lemmikloomade märgistamine ja registreerimine kogu riigis.
Samal ajal tuleb tegelda ka tagajärgedega. Valitsuse kord nõuab, et kohalik omavalitsusüksus peab korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika. Omavalitsus võib selle ise rajada või teha lepingu teenusepakkujaga.

Tallinn vajab uut loomade varjupaika

Praegu Saku valla territooriumil asuv varjupaik on üsna halvas seisus, pole vett ega kanalisatsiooni, koerte ja kasside tingimused on allpool igasugust arvestust ning piirkonna detailplaneering näeb samale alale ette hoopis elamu- ja ärimaad.
Tallinn otsustaski rajada uue ja kaasaegse, kõigiti loomasõbraliku varjupaiga. Uue varjupaigaga võiks ühendada ka veterinaarkeskuse ja lemmikloomade hotelli.
Ei ole aga mõtet oodata, et varjupaik avab uksed juba jaanuaris. Kui kõik läheb hästi, peaks see valmima suvel. Tahame, et varjupaik muutuks loomadele ja seda külastavatele inimestele sõbralikuks paigaks.

Ka omanikega koerad tekitavad peavalu

Linnaelanike rahuolu-uuring näitas, et paljudele tallinlastele on südamelähedane mitte ainult hulkuvate loomade probleem, vaid ka üldine lemmikloomade pidamise kultuur ning jalutamiskohtade olemasolu. Praegu on alasid, kus koertega jalutamine on keelatud (Kadriorus Luigetiigi pargis, Politsei pargis kesklinnas, Pirita rannas, mitmes kohas Lasnamäel).
Olukord häirib nii loomapidajaid, kel pole, kuhu minna, kui ka teisi linlasi, kelle arvates loomad lippavad ringi igal pool. Siit nähtub, et on suur vajadus loomadega jalutamise või liikumise alade järele. Loomad ei saa ju linnas elada ainult ruumide sees!
Oleme linnavalituses otsustanud situatsiooni kardinaalselt muuta ja luua igas linnaosas kohad, kus saab koeraga jalutada kaaskodanikke häirimata ja mis oleksid varustatud vajalike siltide ja prügikastidega.
Jõulud on saabumas. Aasta lõpu viimased nädalad on loodud heade tegude ja mõtete tarvis. Kui peame meeles oma sugulasi ja sõpru, ärgem unustagem ka neljajalgseid sõpru, kes väga vajavad hoolt ja armastust. Maarahva vana kombe kohaselt viidi uusaastaööl koduloomadele midagi suupärast. Me jääme alati vastutama nende eest, keda oleme taltsutanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)