Keskerakondlik dessant Brüsselisse

RALF R. PARVE,      21. juuni 2006


Üle-eelmisel nädalal külastas 34-liikmeline keskerakondlaste rühm eurosaadik Siiri Oviiri kutsel Brüsselit. Tutvuti nii Euroopa Parlamendi kui ka Belgia Föderaalparlamendi tööga. Külastati Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindust ning Eesti Vabariigi alalist esindust Euroopa Liidus.

6. juuni õhtupoolikul saabusime Euroopa Liidu ja NATO pealinna. Alles seejärel teadvustus, et tegemist on ka Belgia kuningriigi pealinnaga, mille näo kujundavad tavaturistile Belgia shokolaad ja vahvlid ning Brüsseli pitsid.
Reklaamitulpadelt jäi silma uljas tervitus „Welcome to Belgium!". See õhutas mõlgutama: kas sellise originaalselt ja geniaalselt lihtsa tervituse väljamõtlemise eest mõnele belgiatarile on miljon eurot eraldatud? "Welcome to Estonia" eest anti ju eurosaadik Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Evelyni ettevõtmisele 13 miljonit Eesti krooni.
Belgia pealinn tervitas meid mõnussoojade päikesepaisteliste päevadega ja eestlaste jaoks päris karmide hindadega.

Kohalik jama euroseadustega

Euroopa Liidu kohta võib teavet lahedalt saada – broshüüre leidub kõiksuguste probleemide kohta.
Sümpaatselt hakkas silma 2x3-sentimeetrine minitrükis „Minu põhiõigused Euroopa Liidus". Selle 4. artikkel, mis teatab, et "kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada", turgatas pähe kentsaka mõtte, kui seisime kuningalossi ees. Selles mitusada meetrit pikas hoones elav reibas kuningas Albert II sai meie Brüsselisse saabumise päeval 72-aastaseks. Kuid ka kümme aastat vanemana tuleb tal kõndida läbi kümnete tubade ja vahekoridoride, et jõuda sööma või raamatukokku. Kas see sundkõnnitamine äkki pole euroseaduse valguses piinamine?

Nali naljaks, ent see seik viis mõtted igasuguste euronormatiivide ja -kohustuste juurde, millest tavakodanikul pole enamasti ei sooja ega külma, kuid mis tuletavad end meelde vaid mingites kummalistes olukordades.

Siiri Oviir korraldas meile meeleoluka õhtusöögi vanalinnas ja soovitas maitsta kohalikku hõrgutist – jõekarpe. Sisenesime kitsas tänavas asuvasse söögikohta, kus osa laudu tänaval ja osa katuse all. Pool seltskonda oli juba sees, kui äkki anti tagasikäik. Põhjus: kogu ruum haises kemmergu järgi. Teadjamad väitsid, et Eestis pandaks selline söögikoht päevapealt kinni. Üks varem Brüsselis käinud reisikaaslane tuletas meelde, kuidas pitsategijal olid laual tainas ja hammaste vahel tossav sigaretipläru. Eks ta ole! Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.
Karbid ise maitsesid veidi kana järele, kuid teisalt jällegi meenutasid purkiaetud tigusid. Kuid mis tahes kulinaarkogemus võib olla kena. Järgmisel korral võiks juba austreid proovida.

Europarlamendi külastamine

Saime põgusalt tutvuda Euroopa Parlamendiga, kus iga nädal kulub asjaajamiseks 5000 kilogrammi paberit.
Parlamendihoone esisel seisab hiigelnaine – nagu Tallinnas Viru Keskuse ees. Brüsseli eurodaami pea kohal sirab aga vägagi oluline ja kõikemäärav sümbol – euromärk. Suurepärane koht pilditegemiseks! Kõik turistid kasutavadki seda võimalust.
Liftiga sõidutati meid parlamendisaali rõdule. Kõrvalt võis kuulda soome giidi ette vuristamas igasuguseid arve ja väiteid. Meile tutvustas europarlamenti inimlikult ja ilmekalt Siiri Oviir. Huvilisi käib europarlamenti kaemas hulgi – aastas marsib siit läbi 300 000 kuni 400 000 külastajat. Liftid on europarlamenti näha soovijaid pidevalt täis.
Suure parlamendisaali rõduäärel tahtsid kõik lasta end koos Siiri Oviiriga pildistada. Ühelt koridorirõdult nägime Vytautas Landsbergist mingile televisioonile intervjuud andmas.
Europarlamendis sai end varustada väga mitmesuguse eestikeelse euroliteratuuriga. Mõistagi saab kaasa bukleti, mis tutvustab meie kuut MEP-i. Niisugune lühend tähistab Euroopa Parlamendi liiget (Member of European Parliament). Prospekte kogunes umbes kolme kilo jagu ja tundub, et üksnes meie rühm tegi europarlamendi paberist umbes tsentneri jagu vaesemaks. Endid aga loodetavasti targemaks.

Siiri Oviir tuletas meelde Riigikogus oldud aegu, mil parlamendikohvikus ei kõlvanud vastaspartei saadikutel ühes lauas istuda. Ikka ja jälle kippusid erakonnakaaslased küsima: „Kas müüsid meid maha?" Europarlamendis aga toimub Eesti saadikutel tihe koostöö ja ühisosa otsimine ning omavahelised suhted on vägagi sõbralikud. Esindatakse ju Eesti riiki – igaüks eraldi ja kõik üheskoos.

Europarlamendis on kasutusel 20 ametlikku töökeelt. Iga eurodeputaat kõneleb oma emakeeles ja tema jutt tõlgitakse teistesse keeltesse. Eesti tõlkekabiin kannab millegipärast numbrit 13.

Arutasime, mis kogu see eurovärk ka meile maksma läheb. Euroopa Liidu kodanikud maksavad iga päev euroliidu ühiskatlasse 26 senti ehk umbes 4 krooni. See teeb 1460 krooni aastas. Eestlased aga maksavad üle 5 eurot ehk 78,5 krooni aastas. Kui kaua selline paradiis meie jaoks veel kestab, ei oska arvata.

Belgia parlament

Parlamendivalimistest osavõtt on Belgias igale kodanikule kohustuslik. Kui valima ei lähe, maksad valusalt trahvi. Esimesel korral 200 eurot, siis juba rohkem ja seejärel veelgi rohkem. Neljandal korral jääb valimistel mittekäinu valimisõigusest ilma. Nii ei saa kuidagi väita, et valimised pole legitiimsed ja poliitilise valitsuse pani võimule näiteks noorte või pensionäride passiivsus.

Kui föderaalparlamendi alamkoda avaldab valitsusele umbusaldust, tuleb umbusaldajail lisada ka uue valitsuse koosseis – pärast umbusaldusavalduse läbiminekut on kohe teada, kes valitsusvõimu teostamist jätkavad. Eestis aga enne umbusaldatakse, ja seejärel võib järgneda nädalatepikkune lehmakauplemine uue valitsuse kokkupaneku üle.

Belgia parlament armastab kõige enam umbusaldada sise- ja välisministreid. Kuid praegune valitsus olla väga stabiilne. Kukkuda võib ta vaid mingi väga suure sigaduse korral.

Esimese maailmasõja ajal tapsid sakslased Belgia Föderaalparlamendi saalis 22 senatiliiget. Neid meenutab nüüd mälestustahvel.

Tänavapilt

Brüsseli vanalinnas ja muude arhitektuuripärlite ümber voorivad turistide hordid. Täpselt nagu meilgi. Kui meil vana Toomast ega Ülemiste vanakest eriti ei propageerita, siis Brüsseli pissiva poisita pole ühtki suveniiripoodi. Kuninga pildiga matrjoshkasid ning kollast merevaiku pole Brüssel jõudnud rahvusmeeneks muuta.

Päevane tänavapilt on kohalikest inimestest võrdlemisi tühi – enamasti kohtab vaid turiste ja nende teenindajaid. Kuna pealinn on eelkõige ametnikelinn, püsivad nad kõik tööajal ilmselt usinasti oma töökohal. Muuseas – Brüsseli korralik meesametnik on see, kes kannab munakollast lipsu. Sellist trendi märkasid meist millegipärast kõik.
Suurkauplused pole Brüsselis võimust võtnud. Pisikesed poed on üksteise küljes kinni. Müüjateks neis on tavaliselt Kagu-Aasia või Türgi päritoluga väikeomanikud.
Vanalinnas tiritakse sind pidevalt varrukast – niiviisi meelitatakse kogu aeg kuhugi tänavarestorani sööma-jooma. Umbes 10 euroga tuleb nendes toime. Selle summa eest saab neli maitsvat grillvorsti mingi salatiga, pastaroa või pitsa. Ja veidi õlut kah. Viimasest rääkides soovitaks kohalikku rüübet nimega Kwaak. Kas selle suuremas koguses manustamine krooksuma paneb, pole teada. Kohalikud daamid aga pidi jumaldama kirsimaitselist õlut.

Eesti keel ja meel Brüsselis

Brüsseli eesti koloonia on umbes 1000-inimeseline: diplomaadid, saadikud, atasheed, sekretärid ja muud ametnikud oma abikaasade ja lastega. Põhiliselt on tegemist noorte, taasiseseisvunud Eestis hariduse saanutega. Ametisolevad eestlased valdavad peale emakeele veel kolme-nelja võõrkeelt.
Brüsselis tegutsevad tantsuansambel ja laulukoor. Need esinevad 21. juunil eestlaste ühisel jaanipäeval ning võidupüha tähistamisel. Mullu osales sellisel ettevõtmisel umbes 300 eestlast. Tehti suur jaanituli, mida politsei käis vahepeal kolm korda üle vaatamas, küpsetati vorste ja joodi kodumaalt tellitud õlut. Tänavu oodatakse veel rohkem osavõtjaid.

Huvitava ja muljeterohke sõidu eest tuleb tänada meie eurosaadikut Siiri Oviiri ja tema nõunikku Ramon Loiku, kes ümbritsesid kaasmaalasi hoolitsuse ja tähelepanuga.


FOTODEL:
KOHT, KUS BELGIA KUNINGAS JALGSI KÄIB: Brüsseli kuningapalees elab Leopold II.

MEIE OLEVIK JA TULEVIK ON SIIN: Esiplaanil euromonument Ralf R. Parvega, kelle selja taga kolossaalne Euroopa Parlamendi hoone – 732 eurosaadiku tööpaik.

SEE POISS ON KANDNUD EESTI RAHVARIIDEID: Osa Siiri Oviiri külalistest lasi end pildistada ka selle vaatamisväärsuse taustal. Ilmselt ei väljenda kujukese tegevus suhtumist Euroopa Liitu.

I'LLOT SACRE'i KVARTAL: Koht turuplatsi lähedal, kus saab end kohalike ettevõtjate rõõmuks rahast paljaks süüa ja osta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)