Pole tudengit, pole probleemi!?

ALARI VAINOMEES,      04. juuni 2003


Haridus- ja teadusministeerium töötab järjekordse õppetoetuste seaduse eelnõukavandi kallal. Minul läheb õigupoolest arvepidamine juba sassi. Ilmselt ei mäleta suurem osa ametnikestki enam, mitmenda eelnõu kallal nad töötavad. Võibolla see polegi oluline, peaasi et tööd jaguks!

Keskerakonna noored kohtusid mõni aeg tagasi Eesti uue haridus- ja teadusministriga. Üldjoontes võib vestlust kordaläinuks pidada. Minister nõustus mitme meie seisukohaga. Oli isegi üllatav kuulda selgelt parempoolse erakonna Res Publica esindajalt niivõrd sotsiaalse suunitlusega mõtteteri. Kardan siiski, et koalitsioonipartnerid Toivo Maimetsa head mõtted peagi tasalülitavad. Esimesed märgid juba paistavad.

Erakonnad trikitavad tudengitoetuste ümber

Riigikogus on taas kord menetluses järjekordne õppetoetuste seaduse eelnõu, sest eelmise haridusministri Mailis Ranna esitatud eelnõu ei rakendunud Reformierakonna vastuseisu tõttu. Seekord esitasid eelnõu isamaaliitlased, kes kolme võimuaastaga õppetoetusi ellu ei suutnud rakendada. Ka nende peamine oponent oli ultraliberaalsete vaadetega Reformierakond. Ptaegust eelnõukavandit võib pidada siiski rohkem opositsioonierakonna trikitamiseks kui tõsiselt võetavaks sooviks tudengite heaks midagi ära teha.
Kuuldavasti töötab ka haridus- ja teadusministeerium järjekordse õppetoetuste seaduse eelnõukavandi kallal. Minul läheb õigupoolest arvepidamine juba sassi. Ilmselt ei mäleta suurem osa ministeeriumi töötajatestki enam, mitmenda eelnõu kallal nad töötavad. Võibolla polegi oluline, peaasi et tööd jaguks! Kohati tundub, et õppetoetuste seadust ei tahetagi sellepärast vastu võtta, et ametnikud oma olemasolu õigustada saaksid.

Viimane piisk karikas

Õppetoetuste seaduse ümber keerlev trall jääks ehk tähelepanuta, kui elu vanaviisi edasi kulgeks. Paraku nii ei ole. Iga uus koalitsioon koguneb uute mõtete ja teise nägemusega ühiskonnakorraldusest. Valitsuskoalitsiooni kinnisidee näib olevat maksude vähendamine. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et neile, kes teenivad väga palju, jääb veel rohkem raha kätte, ja "ühiskonna kurnajad" vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
Üliõpilased kui ühed suuremad üldise heaolu kurnajad suretatakse välja esmajärjekorras. Et hoop mõjuks valusamalt, rünnatakse mitmel rindel.
Kõigepealt seotakse üliõpilased eakate vanemate sissetulekuga ja loobutakse ühtlasi toimetulekutoetuse maksmisest, sest ema, isa ja täiskasvanud laps saavad kolme peale 3 x 500 krooniga hakkama küll! Ja siis võetakse viimane lootus kõrghariduse omandamiseks, kaotades õppelaenu intressivahe kompenseerimise, millest vabaneb maksude alandamisest tekkinud eelarveaukude lappimiseks igal aastal 150 miljonit krooni lisaraha!?

Süveneb tasuline kõrgharidus

Kõige krooniks liigume järjekindlalt tasulise kõrghariduse suunas. Juba täna õpivad pooled üliõpilased tasulises õppes. Et see tendents ei süveneks, on vaja tõsta hariduskulutusi märgatavalt.
Keskerakonna noortekogu on seisukohal, et hariduskulutused peavad kasvama vähemalt 8%-ni SKP-st. Kahjuks koorub siit põhimõtteline vastuolu valitsuse rahanduspoliitikaga, mille eesmärk on riigi rolli minimaliseerimine. Iga loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et kulutusi tõsta ja makse vähendada ühel ajal pole võimalik.
Mitmemõttelise "vali kord!" loosungiga võimule tõusnud uuspoliitika toob paratamatult paralleele diktaatorite mallidega, kelle iseloomulik käitumismuster on teatavasti sobimatute persoonide elimineerimine. Kõlab karmilt, kuid valitsuse üliõpilaspoliitika viib mõttele, et Eesti riik haritud inimesi ei vaja.

Maksude vähendamine tähendab, et neile, kes teenivad väga palju, jääb veel rohkem raha kätte, ja "ühiskonna kurnajad" vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)