Liivakastimängud Riigikontrolli pensioniga

JAAN NIIN,      16. mai 2001


Riigikogu menetluses olev Riigikontrolli uue seaduse eelnõus tahetakse tõsta ka ametkonna töötajate eripensioni. erilisi ametipensione meie riigis kehtestatud ja seda pole ka vaja.

Praegu kehtivasse Riigikontrolli seadusesse (vastu võetud 1995) viidi tolleaegset riigikontrolöri Indrek Meri ümbritsenud huvigrupi poolt sätted, mis võimaldasid 15aastase Riigikontrollis töötatud aja järel saada ametniku pensioni 60 % ametipalgast (palga muutumisel arvutatakse ümber ka pension).

Noore ametkonna kõrge eripension

Meie taastatud riigi Riigikontroll on alles veidi üle kümne aasta vana, kuid ameti- ehk eripensionile on mindud juba viimase viie aasta jooksul. Kuid ka seda nägi "grupp seltsimehi" tol korral juba ette ja tänu vajalike tegelaste hoogsale töötlemisele õnnestus viia seadusese säte, et pärast viieaastast töötamist riigikontrolli ametnikuna tekib õigus ametipensioni saada ka sel ametnikul, kes enne Riigikontrolli asumist on vähemalt kümme aastat töötanud teenistujana riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses, audiitorina, teadus- või pedagoogilisel tööl.
See Riigikontrollile eelnev aeg ulatub veel ENSV perioodi. Praeguseks on Eesti Vabariigi Riigikontrolli kaudu saadetud kõrgele eripensionile ka "grupp seltsimehi", kes pole ühestki kontrollimisest osa võtnud.

Riigikontroll sarnane ministeeriumiga

Muide, meie põhiseaduse järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan ja riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa valitsuse istungitest ning riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina ja tema volituste aeg on viis aastat.
Kuigi Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon, on ta põhimõtteliselt ministeeriumi taoline riigiasutus. Allakirjutanu tähelepaneku kohaselt on vahe selles, et ministeeriumid lahendavad ja viivad ellu konkreetseid elulisi ülesandeid ja Riigikontroll kontrollib neid, vormistab avastatud puuduste kohta aktid ning teeb ettepanekud olukorra parandamiseks.
Kuid riigi- või peakontrolöri suva järgi võib jätta avastatu ka üldse vormistamata ja kontrollimise tulemused kasutamata või teha nendega veel midagi muud.
Muidugi võivad ka ministeeriumid (olenevalt olukorrast) oma plaane mitte täita või teha nendega veel midagi muud. Kuid käesoleva kirjatüki sisust ja eesmärgist lähtuvalt pole ministeeriumide ametnike jaoks taolisi ameti- ehk eripensione meie riigis kehtestatud. Samasugune olukord on ka arenenud riikides ja see käib seal ka riigikontrolliasutuste kohta.

Uus seadus, uued hüved

Nüüd siis sellest, mida eelkäijaga võrreldes praegune riigikontrolör teha tahab oma asutuse ameti- ehk eripensionide vallas. Nagu näitab Riigikogule esitatud seaduse eelnõu, pole ta enam oma pensioni asju alluvatega ühte patta jätnud, vaid loonud uue paragrahvi pealkirjaga "Riigikontrolöri ametihüved".
Sealt saame muuhulgas teada, et riigikontrolöril on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt neli aastat riigikontrolöri ametikohal, ja selle suurus on 70 % ametipalga määrast. Muidugi, kui see palgamäär muutub, tehakse pensiongi suuremaks.
Vahemärkusena sobib lisada, et praegune riigikontrolör on vastavalt põhiseadusele paigas viieks aastaks, kuid pensioni tahab ta kätte saada juba nelja aastaga. Ta nagu kardaks, et ei pea äkki ühekordset täisaega vastu! Samal ajal on ta oma pensioni määra 10 % võrra tõstnud.
Ka on praegune riigikontrolör pidanud vajalikuks sätestada, et tema surma korral makstakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on 25% riigikontrolöri ametipensionist, kuid need pensionid kokku ei tohi ületada 75 % ametipensioni määrast.

Sõpradele samuti sooduspension.

Kontrolliametnike ametipensioni määra on tõstetud kuni 65 %-ni, st 5 % võrra. Õigus selle saamiseks saabub pärast 15aastast Riigikontrollis töötamist kontrolliametnikuna (st mitte kõik nagu seni), kuid jälle selle võimalusega, et kõrget pensioni saavad ka need isikud, kes on töötanud Riigikontrollis vähemalt viis aastat ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnikuna vähemalt kümme aastat.
Viimatimärgitud säte loob igale uuele riigikontrolörile läbinähtava võimaluse oma viieaastase ametiaja alguses võtta kaasa sõbrad, kellele kindlustada oma ametisoleku aja jooksul kõrge pension!
Olen seisukohal, et Riigikontrolli ametnike kõik ameti- ehk eripensioni puudutavad sätted Riigikontrolli seaduses on vaja tühistada. Seni kuni riigis ei jätku raha väga suures vaesuses olevate inimeste abistamiseks, pole ilmselt ka vaja luua juurde neid, kes liivakastimängude tulemusel keskmisest vanaduspensionärist vähemalt kolm korda rohkem riigieelarvet tühjendavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)