Obama päästab oma impeeriumit

Viimase aastakümne arengud maailmas on aga mõjunud USA imperialistlikele taotlustele kahjulikult. Tänu interneti kättesaadavusele võivad erinevad maailma rahvad tutvuda USA välispoliitika „köögipoolega“, ehk sellega, kuidas USA impeeriumi on aastakümnete jooksul tegelikult üles ehitatud. Ja see pilt ei ole kindlasti ilus. Näiteks John Perkinsi raamatust „Majandusmõrvari pihtimus“ selguvad inetud üksikasjad, kuidas mitmed kolmanda maailma riigid (eriti Lõuna-Ameerikast) võeti USA poolt kavalalt võlakonksu otsa, et siis hiljem nende loodusressursse oma huvides ära kasutada. Kui välja jätta Euroopa, siis mujal maailmas on üha vähem neid rahvaid, kes suudaksid USA demokraatiast siiralt vaimustuda.

 Lisaks on viimaste aastate jooksul esile kerkinud USA-le tõeliselt võimas konkurent – BRICS-i riikide ühendus (Venemaa, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik, India ja Brasiilia). Tegemist on tugeva poliitilise ja majandusliku liiduga, mille poole paljud IMF-is ja Maailmapangas pettunud vaesed riigid vaatavad lootusrikka pilguga. USA jaoks on tegu äärmiselt alarmeeriva olukorraga, sest mida rohkem riike liitub tulevikus BRICS-iga, seda nõrgemaks jääb USA-meelsetest riikidest moodustatud allianss. Seni on BRICS-i ühenduse üheks suuremaks eestvedajaks ja mootoriks olnud Venemaa president Vladimir Putin. Võib-olla just seetõttu sattuski ta viimasel poolel aastal USA erakordselt tugeva turmtule alla?

 Venemaa-vastased sanktsioonid on muutnud BRICS-i ühenduse riike veelgi monoliitsemaks. Mida rohkem kraane Venemaale USA ja Euroopa poolt kinni keeratakse, seda enam teeb Venemaa kokkuleppeid BRICS-i riikidega. Ainuüksi tänavu augustis voolas Venemaale 265 miljoni dollari eest investorite raha, kirjutab uudistekanal Bloomberg. Venemaa seega küll sanktsioonidest suurt kahju ei kannata.

USA jaoks on praegune seis samas küllaltki täbar. Tal on vaja saada maksimaalselt paljude riikide toetust, kaasa arvatud sellistelt pisiriikidelt nagu Eesti. USA-l on tekkinud Eesti külgnemisest Venemaaga tugevad geopoliitilised ambitsioonid meie piirkonnas. Ja just see tingiski USA presidendi Barack Obama hiljutise täiesti ootamatu külaskäigu Eestisse. Enda sõnul tuli Obama küll Eestisse vaid selleks, et kinnitada oma pühendumust kaitsta kõiki 28 NATO-sse kuuluvat riiki võimaliku agressiooni eest. Kuid me teame, et see oli vaid pooltõde.

Tegelikult üritab Obama praegu meeleheitlikult hoida rinnet, mis kipub lagunema. Obamat võiks võrrelda kartaagolaste vastu võidelnud Rooma väejuhi Fabius Maximusega. Teades Kartaago sõjaväe võimsust, keeldus Fabius Maximus saatmast oma vägesid otsesesse sõtta kartaagolaste juhi Hannibali armee vastu. Selle asemel pani ta oma väed Hannibali alade lähedale. Fabius Maximus lootis sel moel kartaagolased välja kurnata pika „ootamissõjaga“. Samal ajal saatis ta oma agente Kartaagosse, et need ajaksid sealsed erinevad osapooled omavahel tülli. „Suure viivitaja“ Fabius Maximuse taktika kandis lõpuks vilja, ja kartaagolased said hävitatud.

 Eestit külastades jättis Obama mulje, et on taktikaliselt väga tugev riigimees. Kuid kas ta oma strateegiate ja kavalusega suudab lõpuks Venemaa presidenti Vladimir Putinit üle mängida, seda näitab vaid aeg.

 KESKMÕTE: Kui välja jätta Euroopa, siis mujal maailmas on üha vähem neid rahvaid, kes suudaksid USA demokraatiast siiralt vaimustuda.

INDREK VEISERIK

Jaga |