Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Üksteist põhjust öelda JAH Euroopa Liidule

13. august 2003


Liikumise JAH Euroopa Liidule infokirjast

1. ÜHINEMINE KINDLUSTAB EESTI ISESEISVUST.
Akadeemik Endel Lippmaa: "21. sajandi esimesel poolel on Euroopa Liidu ja NATO kombinatsioon meie rahvale, majandusele ja riiklusele parim stabiilsuse ja julgeoleku tagatis."
Presidendi akadeemiline nõukogu, 13. juuni 2003
2. EESTI KEELEST SAAB EUROOPA LIIDU AMETLIK KEEL JA IGA EESTLANE VÕIB EUROOPA LIIDU AMETNIKEGA SUHELDA OMA EMAKEELES.
President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Juhan Parts: "Eesti keelest saab Euroopa Liidu ametlik keel, mis kindlustab meie emakeele tuleviku."
Ühisavaldus 26. juunil 2003
3. EESTI MAJANDUS ARENEB EUROOPA LIIDUS KIIREMINI JA NII ÜHTLUSTUB EESTI ELANIKE ELATUSTASE LÄÄNE-EUROOPA RIIKIDE ELATUSTASEMEGA.
Eesti majandusanalüütikute üksmeelne prognoos: "Kiirem majandusareng tähendab väiksemat tööpuudust kui väljaspool euroliitu. Euroopa Liidus olles on Eesti keskmine palk 2010. aastal 12 500 krooni kuus, väljaspool euroliitu 1800 krooni väiksem."
Audiitorfirma KPMG küsitlus, juuni 2003
4. ÜHINEMINE TAGAB EESTI ELANIKELE JA ETTEVÕTETELE ODAVAD LAENUD. MITTELIITUMINE TÄHENDAB TUHANDETELE LAENU VÕTNUD ERAISIKUTELE KULUDE JÄRSKU SUURENEMIST.
Investeerimispanga Trigon Capital peaanalüütik Toomas Reisenbuk: "Kui referendum kukub läbi, siis seisab Eesti finantskriisiga silmitsi. Kahte head asja - madalat laenuintressi ja mitte astuda Euroopa Liitu - korraga ei saa."
5. EESTI EKSPORDIST LÄHEB JUBA PRAEGU 75-80% ELi RIIKIDESSE. ÖELDES "EI" EUROOPA LIIDULE VÕIVAD PALJUD EESTI FIRMAD KAOTADA JUURDEPÄÄSU MAAILMA SUURIMALE TURULE.
Eesti Panga president Vahur Kraft: "Rahvahääletuse "ei" oleks Eesti majandusele ðokk."
Postimees, 19. juuni 2003
6. EESTLASED VÕIVAD VABALT ELis TASUVAT TÖÖD OTSIDA JA NOORTELE AVANEVAD SOODSAMAD VÕIMALUSED OMANDADA VÄLISMAAL HEAD HARIDUST.
Londoni ülikoolis maksab üks õppeaasta praegu Eesti tudengile 400 000 krooni, Euroopa Liidu liikmesriigi noorele aga ainult 100 000 krooni.
7. PÕLLUMEESTE SISSETULEKUD SUURENEVAD HÜPPELISELT.
EL maksab juba 2005. aastal Eesti põllumeestele toetust 1,5 miljardit krooni ning toetusi hakkab saama kaks korda rohkem põllumehi.
Postimees, 1. juuli 2003
8. EESTI ÄÄREALAD AIDATAKSE TALLINNALE JÄRELE: KÕIGE SUUREM OSA ELi ABIRAHAST LÄHEB EESTIS REGIONAALPOLIITIKA ARENDAMISEKS.
President Arnold Rüütel: "Just äärealade valdadel avaneb võimalus edendada kohapeal ettevõtlust ning arendada külaelu kas või uue kultuurimaja ehitamisega." Juuni 2003.
9. EESTI MAANTEED TEHAKSE ELi RAHA EEST KORDA.
Pärnu-Tallinn-Narva maantee ääres on parimate teelõikude juures juba praegu väljas sildid: "Teede ehitamist toetas Euroopa Liit".
10. IDAPIIR LÜÜAKSE KINDLALT LUKKU; LÕUNAPIIRILT KAOVAD PIKAD JÄRJEKORRAD NING PASSIKONTROLL.
Euroopa Liit annab Eesti idapiiri kindlustamiseks 1 miljard krooni toetust, et uued Ustimenkod ei saaks meie maale sisse hiilida.
11. ELis SUURENEVAD PENSIONID JA PARANEB TERVISHOIUSÜSTEEM.
Janno Reiljan, Rahvaliit: "Eakatele makstakse Euroopa Liidu riikides pensioni, mis võimaldab inimväärselt elada ja koguni maailmas ringi reisida."
Sakala, 16. mai 2003

Viimati muudetud: 13.08.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail