Eestimaa inimesed!

10. november 2004


Me võime ju selle Savisaare surnuks trampida, kuid asi on selles, et see meid ei päästa!
Me oleme silmini poris ja sopas.
Me peame midagi tegema, et sellest välja rabelda – või me upume!
Ei aita enam sopahunnikute tõstmisest ühest kohast teise. Me kõik oleme kaassüüdlased.
Ei saa lõpmatuseni mängida infantiilseid ja pugeda selliste vabanduste taha nagu:
ma ei saa aru, mis toimub;
minust ei sõltu midagi;
poliitika on mulle liiga keeruline.
Kes seni end mõtlemisega vaevanud pole, sel on ükskord aeg mõtlema hakata!
Me ei saa elada igaüks oma talus sügaval metsas kõigist eraldi.
Iga inimhulk vajab juhte, nii nagu loomakarigi, teisiti pole siiani toiminud ükski riik ega rahvas. Nii et mingisugused juhid peavad meil olema niikuinii.
Seega lalisemisel stiilis, et kui ikka päris jessukest pole, siis mina pole kellegi poolt, ei paista mingit mõtet.
Ja ehk hakkaksime ka üle saama oma moehaigusest – on ju Eestimaal peen olla suli või kelm. Sest olla lihtsalt aus inimene – see on ju nagu olla üks talumats. Ja kes seda siis tahaks?
Üks osa muidugi jääb sulideks.
Kuid see ei saa ju olla enamus!
Me ei ole ju mingi sulirahvas!
Kodanik

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)