Naaber Läti vahetas presidenti

KÜLLO ARJAKAS,      20. juuni 2007


Lätlaste poliitiline kalender määrab, et president tuleb valida kevadsuvises leitsakus. Presidendi valib Seim, võiduks läheb vaja 51 häält. Maikuu lõpupäeval valis Läti parlament juba esimeses voorus 58 poolthäälega riigi järgmiseks presidendiks 52-aastase Valdis Zatlersi. Ta on seitsmes Läti president. Meil teatakse üsna hästi Vaira Vike-Freibergat, kelle teine ametiaeg täitub vähem kui kuu aja pärast. Aga mäletatakse ka veel kaht Ulmanist.

Karlis Ulmanise saatusest

1993. a. juulis sai Seimis kolmandas voorus lõunanaabrite presidendiks Guntis Ulmanis. Tema on 1930. aastate presidendi Karlis Ulmanise venna lapselaps.

Karlis Ulmanise saatus on aga üsna sarnane Konstantin Pätsi omaga: ta vahistati 21. juulil 1940, s.t üheksa päeva varem kui Päts. Ulmanis saadeti asumisele Stavropoli kraisse, Päts aga Ufaasse. Päts koos pereliikmetega arreteeriti 26. juunil 1941, kohe pärast sõja algust. Ulmanis arreteeriti 4. juulil ja pandi samuti vangi. 1942. a. septembris veeti Ulmanis Bakuusse ja sealt üle Kaspia mere Turkmeeni NSV-sse, Krasnovodski etapilaagrisse. Sealt oleks tulnud ekspresident edasi saata Krasnojarski vanglasse, ent Ulmanis haigestus düsenteeriasse. Ta suri Krasnovodskis 20. septembril 1942 – neliteist aastat varem kui Päts. Veel samal ööl maeti Karlis Ulmanis Krasnovodski õigeusukalmistu servale.

President Ulmanise haud on siiani leidmata, ehkki seda otsiti juba 1990. aastate algul ning 1993. a. kevadel korraldati Krasnovodskisse suur Läti ekspeditsioon. Avati paar ühishauda ja leiti üheksateistkümne isiku säilmed, mis võisid pärineda sõjaaegsetest haudadest. Ekspeditsioonil osales Läti president Guntis Ulmanis. Paraku oli tal Krasnovodskist kaasa tuua vaid kotike mulda kalmistult. Seal 1958. a. toimunud suur üleujutus lõhkus hulga rahupaiku, vetetulvast tekitatud voolukraav oli veel 1990. aastate keskel selgelt näha. Kui meil õnnestus president Konstantin Pätsi säilmed teisel ekspeditsioonil 1990. a. suvel leida ja ümber matta Tallinna Metsakalmistule, siis lätlased on tänaseks loobunud mõttest Ulmanise säilmed Riiga ümber sängitada.

1993. aastal sai presidendiks Guntis Ulmanis

Guntise saatus kujunes teisiti. Nagu ka Matti Päts, tuli temagi Siberist tagasi. Õppis majandust, astus komparteisse, Läti NSV aegadel töötas majanduses ja rahanduses ning 1990. aastate algul oli Läti Panga nõukogu liige. Ulmanis võitis presidendikoha 53 häälega, suuresti tänu oma perekonnanimele, mis haakus rahvusliku vaimustusega, aga mõlemad Ulmanised olid ka seotud Maaliiduga (Talurahvaliit).

Ilmselt oli oma tähendus selleski, et Guntis Ulmanise konkurentideks jäi kaks välislätlast: kristlik demokraat Aivars Jerumanis, välislätlaste liider Ameerika Ühendriikidest, ja 73-aastane Gunars Meierovics, kes viimases voorus võttis oma kandidatuuri tagasi. Gunars, nimekaima Läti riigimehe Zigfrids Meierovicsi poeg, oli pikka aega Ülemaailmse Lätlaste Ühenduse liider ja oma diplomaaditöö pikkuse poolest võrreldav meie Ernst Jaaksoniga.

Vastsel presidendil polnud mõnda aega õiget töökohtagi, sest Riia lossis, praeguses Läti presidendi residentsis, käis rekonstrueerimistöö. Nii alustaski ta oma ametit valitsuse külalistemajas. Guntis Ulmanis „vedas" esimese ametiperioodi välja, suutes edukalt Riias võõrustada USA presidenti Bill Clintonit, keda peetakse ka „100% sündinud diplomaadiks". Peagi hakkas presidendi väljakäinud Talurahvaliit hajuma, aga Ulmanis suutis muutlikul Läti parteimaastikul manööverdada. Ta uuris hoolega arvamusküsitlusi, tema esinemiste stiil ja sõnastus paranes märkimisväärselt.

1996. a. juunis kinnitas 51 Seimi saadikut oma valmisolekut hääletada jälle Ulmanise poolt. Ja nii jättis ta teised kaugele selja taha. Vaatamata kuuldustele, et „omad" toetajad Ulmanisest salajasel hääletusel loobuvad, sai ta nelja kandidaadi hulgas 53 häält. Ulmanis „vedas" ka teise ametiaja välja, professionaalsemalt, aga ka veidi tüdinedes lõputust sisepoliitilisest võnkumisest. Vahepeal Talurahvaliit isegi kukkus Seimist välja.

1999. aasta kuum suvi
Ülidramaatiline valik toimus 1999. a. suveleitsakus. Aasta varem ekspeaminister Andris Shkele loodud Rahvaerakond võitis valimised, jäi aga opositsiooni. Seimis oli toimunud mitmesuguseid liikumisi. Andris Shkele kombineeris külma närviga ja tervelt seitse valimisvooru lõppes tulemusteta. Alles nüüd toodi esile Vaira Vike-Freiberga. Tänaseks, mil resultatiivne president paneb ameti maha, on tekkinud hulk inimesi, kes kinnitavad, et just nemad tõid Montreali ülikooli emeriitprofessori esile.

Ei saa nõustuda Eesti Päevalehe pealkirjaga, et Zatlers sai nüüd presidendiks kui „must hobune" (EPL, 1. juuni). Kindlasti oli Vike-Freiberga n-ö. tüüpiline poliitiline must hobune – välislätlannast humanitaarteadlane, kelle nime u. 90% lätlasi polnud varem kuulnudki ja kes kerkis esile, kui tõsised ja varem väljakäidud presidendikandidaadid järjepannu läbi põrusid.

Ajapikku pani president end Lätis maksma. Koguni sedavõrd, et 2002. a. oktoobris dramaatilise Seimi-valimiste eel teatas Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendile Romano Prodile, et volituse valitsuse moodustamiseks saavad vaid need poliitilised jõud, kes jätkavad senist Läti poliitilist kurssi. 2002. a. valimiste järel kukkus valitsusjuht Andris Berzinshi juhitud „Läti Tee" Seimist üldse välja ja suure võidu sai meie Res Publica taoline, õigemini neile eeskuju andnud „Uus Aeg" (Jaunais Laiks).

Lätlaste võime vahetada erakondi ja luua uusi on lausa erakordne, sellel taustal oli Vaira Vike-Freiberga kui kindlakäeline kapten kõikuva laeva tüüri juures. Üle-eelmise aasta mais sõitis ta ainsa Baltikumi riigijuhina Moskvasse sõja võiduka lõpu 60. aastapäeva pidustustele, et kõigile selgitada Läti ajalugu. Mullu sügisel sai temast üks võimalikke kandidaate ÜRO peasekretäri ametikohale. Ebaedu võttis Vike-Freiberga rahulikult.

Valdis Zatlersi valimisest

Praegune Seimi koosseis on töötanud pisut üle poole aasta. Presidendivalimine sai koalitsiooni esimeseks tõsiseks proovikiviks. Valitsuserakonnad praakisid kõigepealt välja Vike-Freiberga favoriidi – Läti Ülikooli professori Zanete Ozolina. Siis tulid parteid oma kandidaatidega, saades peagi aru, et ükski neist ei kogu koalitsiooni hääli. Suurim opositsioonipartei Jaunais Laiks rääkis algul Sandra Kalnietest, eksvälisministrist ja Euroopa Komisjoni eksliikmest. Hetkel teadmata kaalutlustel ta loobus.

Siis käis teine opositsioonipartei, venemeelne „Koosmeele Keskus" välja Aivars Endzhinsi. Tema on ebatüüpiline nõukogudeaegne jurist ja Läti Riikliku Ülikooli kunagine parteisekretär, aga nüüd „omapärase vana" kuulsusega. Tuntud mehena, kel iga asja kohta oma mahlakas arvamus. Küsitlused näitasid, et rahvas võttis ta presidendikandidaadina omaks, näiteks teisel teledebatil kogus ta Zatlersist kuus korda rohkem hääli, kusjuures telefonilt sai vaid korra helistada.

Tähtede seis muutus soodsaks parteide kompromisskandidaadile. Selleks sai arst Valdis Zatlers, kes on teada-tuntud ja pole ühtegi poliitikut sõimanud. Zatlers registreeriti vaid paar päeva enne ülesseadmise lõppu, aga mai keskel oli tema valitsusliidu ametlik kandidaat. Koalitsiooni käsi ei vääratanud, Zatlers sai esimeses voorus 58 häält, s.t ilmsesti ühe hääle ka opositsioonist.

Tõsi, ootus Zatlersi suhtes on kõrge, sest Vike-Freiberga tõstis lati kõrgele. President ise ei pidanud sobivaks ei seda, ei teist. Ta väljendas oma suhtumist selgelt ega austanud Seimi valimisprotseduuri jälgimisega, vaid eelistas Riiast sõita maakondlikule lahkumisvisiidile.

Valdis Zatlers on tipparst, vaieldamatult Baltikumi üks parimaid ortopeede ja tal on häid tuttavaid Eesti kolleegide seas. Osanud kogu aeg õige laine peal olla: 1980. aastate lõpul ühines Läti Rahvarindega ja kuulus „Tautas Fronte" volikogusse. Aga allakirjutanu koduse raamatukogu Läti-riiulist ei leia ühtegi raamatut, mis tema tegevust Rahvarindes lähemalt iseloomustaks. Oli hiljem meie Koonderakonna taolise võimupartei „Läti Tee" liige, 1990. aastate algul töötas internina ühes USA Connecticuti osariigi kliinikus, hiljem oli Riia traumatoloogia- ja ortopeediahaigla juhataja.

Lätlaste jaoks on küsimus: kuidas Zatlers uude rolli sisse elab ja kuidas ühiskond ta omaks võtab? Kas ja kui kiiresti muutub ta iseseisvaks või jääb ta koalitsiooni juhttegelaste, n.ö mõne läti oligarhi mõjuvälja?

Meile on vast oluline, et Zatlers sai presidendiks pikaaegse lehmakauplemiseta. See näitab Lätis demokraatliku riigi toimimist ning stabiilne ja sõbralik naaber on ka Eestile oluline. Ilus ja väga lätilik samm on seegi, et oma toetajatelt saadud õnnitluslilled viis uus president Riias Vabadussamba jalamile.

[FOTOD:]

President Vaira Vike-Freiberga ja Läti Vabariigi president Valdis Zatlers. 3. mai 2007.a.
Foto Läti Vabariigi presidendikantselei internetileheküljelt.

Läti president Guntis Ulmanis, Leedu president Algirdas Brazauskas, Eesti president Lennart Meri ja USA president Bill Clinton allkirjastamas 16. jaanuaril 1998 riikidevahelist partnerlushartat.

Läti Vabariigi president Karlis Ulmanis (1877–1942).

Viimati muudetud: 20.06.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)