Georg Lurich 130

19. aprill 2006


22. aprillil möödub 130 aastat Eesti ühe legendaarseima rammumehe Georg Lurichi sünnist. Kuna tõstespordi rekorditeks loeti tollal ka vastupidavus- ja vigurtõsteid, pole ime, et Lurichi püstitas ligi 40 maailmarekordit.

Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus isa hakkas kaupmeheks.
Lurichi enda mälestuste järgi suutnud ta 7-aastaselt kahe käega tõsta kaks puuda (33 kg) ja 10-aastaselt ühe käega 82 kg. Liigagaruses pingutas poiss aga üle, külmetus ja jäi kopsupõletikku, mis tollal oli eluohtlik haigus. Seetõttu, Tallinnas Peetri reaalkoolis õppima hakates vabastati tulevane vägimees nõrkuse tõttu võimlemistundidest.
Mõte elukutseliseks atleediks hakata sündis nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Lurich hakkas harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest. Koolivaheajal olevat ta maksnud tugevamatele maapoistele selle eest, et need temaga maadleksid.
20-aastaselt, 1896. aasta suvel, sai Lurichist elukutseline atleet, rahvakeeli – jõumees. Lurich esines algul peamiselt Peterburis ja Tallinnas. Maadluses polnud tal Venemaal enam vastast pärast seda, kui ta oli võitnud oma õpetaja Pytlasinski.
Üle aasta esines Lurich enneolematu eduga kogu Eesti- ja Liivimaal. Tema esinemiskavad olid mitmekesised: raskuste tõstmine ja nendega zhongleerimine, maadlus kohalike rammumeestega ning nende endivaheliste võistluste korraldamine. Võisteldi nii tõstetes kui ka maadluses, samuti vägikaika- ja sõrmeveos. Lurich lubas igaühele, kes teda ära võidab, 200 rubla. Seda autasu ei tulnudki välja maksta. Igas linnas andis ta kõige tugevamale kohalikule võistlejale hõbeauraha. Rahvas nimetas Lurichit vaimustunult nii Kaleviks kui ka Kalevipojaks.
Elukutselisi maadlejaid oli Eestis enne küllaga esinenud, ent just Lurichi ringsõit tekitas Eestis üldise raskejõustikuharrastuse laine, millesarnast varem ei tuntud. Lurichi mõjul asutati hulgaliselt spordiseltse.
Venemaa kodusõja keerises sattusid Lurich ja tema õpilane, võitluskaaslane ja sõber Aleksander Aberg Põhja-Kaukaasias Armaviri linna, kus Lurich 1920. aasta 22. jaanuaril 43-aastaselt tüüfusesse suri. Paar nädalat hiljem järgnes talle Aberg. Nad maeti ühte hauda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)