BRICS-i riikide jõud toob maailma suurema võrdsuse ja tasakaalu

 Uue riikideühenduse BRICS (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik) jõuline esilekerkimine ja tugevnemine on tänases maailmamajanduses selleks arenguks, mis proovib murda mõnes mõttes sajandeid püsinud paljude riikide arengupidurit. Tegemist on ühelt poolt küll senistele majandusjõududele vastandumisega ja alternatiivide pakkumisega, kuid eelkõige on see soov mitte olla teiste heaolu tooraineks ja oma tööd enda huvides kasutada. Ehk siis – BRICS on sündinud sooviga lõpetada liigategemine suurele osale maailmast. Paljude riikide toetus BRICS-ile tõestab, et tegemist on reaalsusega, mitte väljamõeldisega.

 Rikkaks saadakse teiste arvelt

Rikkust luuakse maailmas vähe, pigem jaotatakse seda ümber. Kahtlemata tõi Inglise tööstusrevolutsioon tootmisesse olulist väärtust masinate kasutuselevõtu abil ja arvutite võidukäik viimastel aastakümnetel on nii kommunikatsiooni kui ka üldist andmetöötlusefektiivsust väga suurel määral parandanud. Samas on sellised näited ikkagi erandid ning pigem toimub heaolu kasvatamine ja rikkaks saamise tagamine ikkagi vara ümberjagamise teel, ehk ühed rikastuvad teiste arvel.

 Aastasadu on maailmas tol perioodil rohkem arenenud olnud Euroopa riigid pidanud endale asumaid teistes maailma osades ning sealse loodusressursi ja tööjõupotentsiaali abil vara enda kasuks ümber jaganud. Euroopa lõi selliselt endale heaoluvundamendi – kolooniad andsid endast kõik, saades vastutasuks võimaluse peremehi orjata. Süsteem kestis, kuni asumaad järk-järgult iseseisvusid. Kolooniate pidamise süsteem on näide sellest, kuidas Euroopa riigid rikastusid teiste piirkondade arvelt, mitte ise rikkust luues.

 Asumaade süsteemi minevikku vajudes oli vaja leiutada midagi uut, mis aitaks juhtivate riikide jõukust edaspidigi kasvatada ja seda ikkagi realistlikul viisil, ehk siis – teiste arvelt. Lahendusena tuli mängu finantssüsteemide kasutamine. Üheks näiteks on siinkohal Inglise naela juhtroll aastatel 1860–1914. Orienteerivalt 60 protsenti maailmakaubandusest toimus neil aastail just selles valuutas. Suurbritannia võimsus kasvas.

Peale Inglise naela tahaplaanile vajumist võttis juhtohjad enda kätte USA dollar ja hoiab seda rolli tänini. Võimalus dollari piiramatuks rahatrükiks, toorainete noteerimine dollarites, dollariarveldused ja USA kontrolli all olevad maailma võtmestruktuurid on koosmõjus taganud maailmamajanduse kontrollimise hoovad ja USA kõrge elatustaseme.

 BRICS uue iseseisvuse sümboliks

Kui ajaloos oleme näinud asumaade iseseisvumist, siis BRICS-i esilekerkimine sümboliseerib ja kinnitab arenevate riikide soovi end vabaks võidelda nende arvel rikkust kogunud rikaste riikide finantsskeemidest ja reaalseid samme sellel teel. Kui kunagi tuli allasurutud riikidel vabaneda füüsilisest ja sõjalisest võimust, siis nüüd proovitakse vabaneda finantsvõimust.

 Seega ajalugu kordub, kuid lihtsalt pisut uuel moel. Rahvusvahelise rahanduse valemis valel pool olnud riigid tahavad hakata oma rahaasju korraldama viisil, et neil endil sellest rohkem kasu oleks. Küsimus ei ole domineeriva USA dollari vastu võitlemises või Euroopale ja Põhja-Ameerikale ärategemise soovis. Küsimus on selles, et miks peaksid India ja Hiina omavahel arveldama USA dollarites, kui nad usaldavad oma rahvusvaluutasid ja soovivad nende kasutamist. Samuti, miks ei võiks arenevad riigid luua endale omi tsentraalseid finantsinstitutsioone selle asemel, et olla almusepalujad rikaste riikide pankade trepil?

 Ja nii ongi Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika oma ühenduse BRICS nime all loomas konkurentpanka Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) ja Maailmapangale. Samuti soovivad BRICS-i riigid propageerida oma rahvusvaluutade kasutamist koos muude rahanduslahendustega, mis ei toidaks enam kolmandaid osapooli, mis niigi nende arvelt rikastunud.

 Eesti otsib kohta, BRICS on vähemalt osaline võimalus

Mil viisil BRICS-i areng Eestit mõjutab? Mis meil sellest kasu on? Mida peaksime silmas pidama?

 BRICS on nii riikideühendus kui ka sümbol uueks alguseks nendele riikidele, kelle võimalusi on senimaani piiratud. BRICS kindlasti laieneb ja liidab endasse tulevikus üha rohkem nii otseseid liikmeid kui ka lihtsalt aktiivselt seotud osapooli. Eesti on avatud majandusega väikeriik, kes alles otsib oma kohta rahvusvahelises tööjaotuses. BRICS on kindlasti koht, kuhupoole lisaks muudele partneritele vaadata. Ja kui BRICS on oma orientatsioonilt maailmamajanduses suurema võrdsuse taotleja, siis on see kindlasti positiivne väljavaade nõrgematele väikeriikidele.

 Muidugi on BRICS kaugel ideaalsest seisust ja eks ole temalgi teatud kasvuraskused. Ühenduse puudustena nimetatakse tavaliselt järgmisi momente:

 Esiteks, ühinenud riigid on erinevates arengustaadiumides. Venemaa ja Brasiilia on näiteks tooraine eksportijad, India ja Hiina jällegi importijad. Hiina on tugevalt investeerinud industrialiseerimisse ja infrastruktuuri, kuid Indial on selles väga tugevad puudujäägid.

 Teiseks, BRICS-i riigid on erineva makromajandusliku riskiga. Brasiilia ja India kipuvad rohkem importima kui eksportima, ja seega on neil probleeme raha väljavooluga. Hiina on aga ülitugev eksportriik, kelle välisvaluutareservid löövad rekordeid.

 Kolmandaks, ühenduse riigid on erineva poliitilise ülesehitusega.

 Neljandaks, BRICS-i riike eraldavad ka demograafilised trendid. Brasiilia ja India on väga suure noorte osakaaluga riigid, kuid samas Hiina ja Venemaa kannatavad vananeva ühiskonna üha kasvava surve all.

 See kõik avaldab mõju tööturule, sotsiaalsele koormusele ja ka atraktiivsusele välisinvesteeringute pärast võitlemisel.

Üldkokkuvõttes näitab BRICS-i mõjuvõimu kasv siiski trendi maailmamajanduse demokratiseerumise ja võimaluste paljususe kasvu suunas. Loodame, et see areng jätkub ja et ka Eesti oskab tekkivaid väljavaateid kasutada.

[Esiletõsted]

Kui ajaloos oleme näinud asumaade iseseisvumist, siis BRICS-i esilekerkimine sümboliseerib ja kinnitab arenevate riikide soovi end nende arvel rikkust kogunud rikaste riikide finantsskeemidest vabaks võidelda ja reaalseid samme sellel teel.

 Miks peaksid India ja Hiina omavahel arveldama USA dollarites, kui nad usaldavad oma rahvusvaluutasid ja soovivad nende kasutamist. Samuti, miks ei võiks arenevad riigid luua endale omi tsentraalseid finantsinstitutsioone, selle asemel, et olla almusepalujad rikaste riikide pankade trepil?

JAAN ÕMBLUS, ettevõtja

[fotoallkiri]   VENEMAA VÕÕRUSTAB BRICS-i: Jaan Õmbluse sõnul sündis BRICS sooviga lõpetada liigategemine suurele osale maailmast. Paljude riikide toetus BRICS-ile tõestab, et tegemist on reaalsusega, mitte väljamõeldisega. Fotol BRICS-i riikide liidrid G20 tippkohtumisel Peterburis 2013. aastal. Vasakult: Brasiilia president Dilma Rousseff, India endine peaminister Manmohan Singh, Venemaa president Vladimir Putin, Hiina president Xi Jinping ja Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma.

Jaga |