Õige ja vale arvamus

JÜRI RATAS,      09. jaanuar 2008


Avastan enda jaoks viimasel ajal üha rohkem, et üheks erksamaks mõttevahetuse keskkonnaks on kujunenud Eesti Päevaleht Online'i kommentaarium. Avaldasin seal 18. detsembril ise kommentaari, kus puudutasin e-riigi temaatikat. 19. detsembril aga avaldas sotsioloog Andrus Saar seal artikli, mida soovitan lugeda: http://www.epl.ee/arvamus/412224.

Saar kirjutab, kuidas Eestis on kujunenud närviline ja pingeline õhkkond, milles põhiliinist erineva arvamuse avaldamine on saanud omaette julgustükiks. Sama arvamust on hiljuti väljendanud ka Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk: http://www.epl.ee/arvamus/412079.

Mäletatavasti pälvis sotsioloog Juhan Kivirähk ajakirjanikelt pressisõbra tiitli just julguse eest välja öelda üldisest teistsugune arvamus. Peaminister Andrus Ansip sai aga pressivaenlase tiitli diskussioonide ja enda omast erinevate arvamuste summutamise eest.

Tagatipuks andis üsna valusa hoobi asjade seisule Eestis Heinz Valk, kelle meelest on Eesti tüürimas teatud stagnatsiooniaja suunas. Vanameister heidab õigusega ette, et erakondadelt ja valitsuselt ei ole ammu kuulda olnud põnevaid ideid.

Ülevaade Heinz Valgu esinemisest: http://www.epl.ee/artikkel/412188

Võib arvata, et nende kolme mehe arvamusel on kaalu ja jõudu. Eesti triivib nende meelest vales suunas.

Mis on sellise arvamuskriisi praktiline tulem, mis tõepoolest ohustab Eesti tulevikku?

Avalik arvamus on kui hoiatussüsteem, mis juhib tähelepanu riigi nõrkustele, mida tuleb parandada enne kui hilja. Väga halb, kui me sellisest hoiatussüsteemist ilma jääme.

Teiseks, leidmaks parimaid lahendusi on tarvis kuulata erinevaid seisukohti. Kui arvamusi on vaid „üks ja õige", ning kõik ülejäänud pole ei oodatud ega arvestatavad, riskime vastu võtta nii suuri kui ka väikesi valeotsuseid.

Kolmandaks, juhtimine seisneb otsustamises ja vastutamises. Avalik arvamus on liim, mis seob otsused vastutusega. Pole liimi, pole vastutust. Õigemini, liim on, kuid seda ei kasutata.

Sedaviisi triivides me edasi ei liigu. Kui jätkub ja süveneb see, mida täheldavad Saar ja Tammerk, siis õige pea täitub ka Valgu ennustus.

Ma olen ometi optimist. Usun, et juba 2008. aastal rebib Eesti end sellest unest ärkvelolekusse, ning me vaatame elule rahulikuma pilguga. Ning astume üle „õige ja vale" arvamuse lõksust, mis ähvardab täna jätta Eesti triivima kursita, sihita ja eesmärkideta.

(Vt Jüri Ratase blogi www.ratas.ee)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)