Ees ootavad külm ja nälg

Kriisikeskusesse pöördub aina rohkem inimesi, kel pole isegi viit krooni, et soodustoidutalong osta. Need ei ole nn paadialused, vaid tavalised kodanikud, kes pole veel oma kodust ilma jäänud, kuid kel pole enam raha, et toitu osta. Tasuta supiköök pole enam eksootika, vaid on muutumas Eesti elus tavaliseks.

Võimatu elada 950 krooniga

Me ei ela Dickensi-aegsel Inglismaal, kus tüdruk-tikumüüja suri lumisel tänaval külma ja nälja kätte. Me elame XXI sajandil Euroopa riigis, mida ootab ees talv, mis tuleb külm ja näljane paljudele neist 110 000 töötust, kes ei suuda maksta oma korteri eest ja leida raha isegi peaaegu tasuta toidu jaoks.

Ma ei hirmuta kedagi. Aasta lõpuks ei saa suurem osa tööta jäänud inimestest enam koondamistasusid ja on sunnitud läbi ajama 950-kroonise toimetulekutoetusega. Praegu on neid üksnes Tallinnas umbes poolteist tuhat ning just eelkõige neile on ette nähtud tasuta kartulid ja küttepuud.

Eestis on võimatu ära elada 950 krooniga. Isegi juhul, kui eeldada, et praegune valitsus ei asu järjekordselt eelarvet kärpima ega vähenda toimetulekutoetust varasema 500 krooni peale. 950 krooni kuus ei tähenda võib-olla küll näljasurma, kuid tähendab kommunaalmaksete maksmisest loobumist, mis tähendab omakorda, et varsti ei ole sul enam katust pea kohal.

Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin ehmus tõsiselt, kui hakati järgmise aasta eelarvet koostama. Kriisivariant näeb ette täielikku loobumist investeeringutest ja vabade vahendite reservfondi paigutamist. Selle fondi rahadest kavatsetakse toita näljas inimesi, keda võib olla hakkab olema tuhandeid. Jutt käib linnast, kus on 60 000 elanikku, kellest ilma tööta istub juba 6000 - iga kümnes, kui arvestada ka vanureid ja lapsi.

Toompea tajub liiga hilja

Situatsioon pole palju parem ka ülejäänud Eestis. Selle peale, et riigis võib varsti  nälgida kümneid tuhandeid inimesi, aga täna keegi nähtavasti ei mõtle. Eesti eksperdid jätkavad korrutamist, et nälga Euroopa Liidu liikmesriigis olla ei saa. Valitsus ja president teevad aga näo, et probleemi kui sellist ei eksisteeri, jätkates liitmist ja lahutamist euro nimel.

Eesti muutub aina kiiremini riigiks, mille kodanikest suurem osa tegeleb elementaarse ellujäämisega. Teiste sõnadega, kui arvestada lähenevat talve, siis huvitab neid vaid taldrikutäis suppi ja soe tuba. See situatsioon nõuab valitsuselt hoopis teistsuguseid tegusid kui headel aegadel.

Kuid tundub, et Toompeal tajutakse seda, nagu ikka, liiga hilja. Loomulikult loodetakse Euroopa Liidule. Kuid seal, tundub, ei tajuta asjade tegelikku seisu hoopiski, eriti ühes väikeses liikmesriigis. Aga ehk saame näha, kuidas imeline ühinenud Euroopa ei tegele üksnes näiteks Lissaboni leppe ja Maastrichti kriteeriumide, vaid ka supiköökidega ning inimestele nende väärikuse tagasiandmisega?

ALEKSANDR TŠAPLÕGIN

Jaga |