Tervise veerg

Viktor Vassiljev,      20. november 2002


Doktor Viktor Vassiljev!
Olen 66 aastat vana ja pean ammugi aru, et teile kirjutada. Hädasid on mitu ja ma ei julge teid nii palju tülitada ja hädaldada, aga üks mure on eriti tülikas.
Alumised igemed on paistetanud, mädapunnid löövad lahti ja veritsevad. Käisin hambaarsti juures kaks korda, pani salvi igemetele. Tulemusi ei olnud. Nüüd hoian igemetel taruvaigu kompresse ööl ja päeval, vahepeal proovisin kummelikompresse, aga abi ei saanud. Minu mõistus on otsas. Ehk oskate ilma nägemata nõu anda.

Ega sest nägemisestki suurt kasu oleks, sest igemete haigused on puhtalt hambatohtrite rida. Aga see on küll tuntud tõde, et igemed on organismi üldise seisundi peegeldus. Vitamiinivaegus, vastupanuvõime langus, kroonilised põletikud kas liigestes või siseelundites põhjustavad igemete veritsust ja põletikku. Vanasti tekkis niimoodi meremeestel pikkadel merereisidel C-vitamiini puudusest skorbuut, mis võttis igemed nii nõrgaks, et asi algas veritsusega ja lõppes hammaste väljalangemisega. Skorbuudi peletamiseks võeti siis laeva kaasa tünnide viisi õunu, kapsaid ja muud rohelist. Eks tänapäevalgi tuleb igemehaiguste puhul kõigepealt sellele mõelda, kas mitte toit vitamiinivaene ei ole.
Veel üks põhjus, mis igemepõletikku tekitab, on viletsad hambad. Kui suus on mõni poollagunenud hambajuurikas, millest peale noorpõlvemälestuste miskit kasu pole, tuleb talle raske südamega surmaotsus langetada. Hambatohtritel on muidugi majanduslikult kasulikum iga tüüka kallal võimalikult rohkem vaeva näha, kuid paraku tekitab mõni hammas probleeme tublisti rohkem, kui temast kasu võiks olla. Siin tuleb teinekord insenertehnilisest aspektist asjale läheneda. Kui hammas on sildade ja muude keeruliste konstruktsioonide ehituselemendina hädavajalik, siis on tema iga hinna eest alles hoidmine ehk vaeva väärt. Teisest küljest, kui juba mitu tükki ridamisi väljas ja keset lagedat platsi üksainus püsti, on temast tüli rohkem kui kasu. Hakka talle veel konksudega tehnikaimesid külge ehitama. Saab sunnikust lahti, tuleb protees lihtsam ja odavam.
Kõiksugu kompressid ja aplikatsioonid, olgu siis taruvaigu, kummeli või kallite patentravimitega, mõjutavad küll mingil määral tagajärgi, mitte aga põhjust. Väheke võivad nad põletikunähte vaigistada, aga et igemepõletikust lahti saaks, tuleb ikka põhjus üles otsida. Enamasti ongi selleks mõni hukkaläinud hammas.
Kui omal käel apteegist abi otsida, siis soovitan kummelitinktuuri. Selle koostises on põletikuvastase toimega kummeliekstrakt ja desinfitseeriv piiritus, mida kasutatakse veega 1:1 või 1:2 lahjendatult (nii, kuidas keegi piiritust kannatab) suu loputamiseks paar korda päevas. Kummelitinktuuriga loputamine parandab ka marrastusi-haavandeid, mida paratamatult tekitavad uued, esialgu halvasti istuvad hambaproteesid. Muuseas, proteese ei olegi võimalik nii valmistada, et nad suuõõne limaskesta kõigi kurdudega ideaalselt sobiksid. Sest limaskest on elus kude, muudab vähesel määral oma kuju iga päev - kui mõõdud võetakse, on üks, kui proteesid valmis, siis hoopis teine. Tuim plastmassitükk ennast ei muuda, nii polegi muud võimalust, kui oodata, millal limaskest ennast proteesiga sobitab. Kui kroonu hambaid köögiriiulis hoitakse ja ainult külla minekuks suhu pistetakse, siis jäävadki nad hõõruma. Järelikult tuleb uut hambaproteesi iga päev kas või paar tundi suus hoida, vahepeal kummelitinktuuriga suud loputada ja küll ta ükskord sobima hakkab. Uute kingadega on ju sama lugu - ikka hõõruvad ja pigistavad, niikaua kuni parajaks kantud. Protees pole mitte iluasi, vaid igapäevane tarberiist. Kui juba hambad suhu muretsetud, siis niipalju pensionirahast ehk ikka jätkub, et neile asjakohast tegevust anda.

Doktor

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)