Reformi lõpu algus

Märts 9, 2011 Tom

See praegune koalitsioon,

kui tal isegi õnnestub mõneks ajaks veel valitsema jäädagi, pole pikemas perspektiivis niikuinii jätkusuutlik. Sisemised vastuolud õõnestavad selle varem või hiljem. Ja vastuolud pole muidugi mitte mingisugustes põhimõtetes või programmides, vaid lihtlabases võimu jagamises. Pole lihtsalt võimalik, et oravad saaks ja tahaks loovutada midagi oma eelmistel valitsemisperioodidel kokku kuhjatud pähklivarudest. Aga oma üüratuid valimiskulutusi kuidagi klattima pidav IRL on ikka väga näljane. Ja agressiivne. Ähvardus, et kui vabatahtlikult oravad ei anna, siis tuleme ja võtame kambaga, võtame kõik, on vägagi reaalne.

Kuidas küll omaarust

nii tugevad reformistrateegid said teha nii saatusliku vea? Mitte Savisaart ei tulnud tampida, vaid IRL oleks vahetult enne valimisi tulnud maa sisse lüüa. Kõige suurem ja ohtlikum konkurent on alati sama elektoraati jagav konkurent. Reformil olid selleks kõik võimalused olemas, kuid eks vist kardeti paaniliselt seda, et võimuparteide omavaheline kisklemine võib tuua liigselt lisahääli sotsidele ja kui Kesk oleks teinud sama või tsipa parema tulemuse kui eelmistel valimistel (mis oli ju vägagi reaalne ja Reformil teada), oleks Keski ja sotside summa olnud üle 51 hääle. See oleks tähendanud Reformile pauguga lõppu, sest Savisaar oli jätkuvalt, vaatamata kõigele, Keski eesotsas ja tema eesotsas olemisega oli võimu säilitamise ainukese võimalusena koalitsioon Keskerakonnaga tõesti välistatud. Nüüd, lastes Res Publica käopojal oma pesas suureks kasvada, on valik vaid agoonia ja jõuetult pealt vaadata, kuidas omad oravapojad üle pesaääre lendavad või siis ainukese alternatiivina kõige sinnapaika jätmine ja vabatahtlikult opositsiooni minek.

Noh, muidugi võiks

veel proovida jesuiitlust, lubades IRL-le kõigi nende "programmiliste" tahtmiste täitmist, aga vastutasuks vahetada sotsiaal- ja kultuuriministeerium majandus- ja siseministeeriumi vastu ning ühendada põllumajandus- ja regionaalministri koht. Ehk siis saate oma emapensioni ja haldusreformi ja ka ministeeriumid, kus te võite neid lubadusi hakata ellu viima. IRL-il oleks siin suht raske keelduda, aga keelduma nad peavad, sest poollegaalsed, hallid moodused valimiskulutuste katmiseks MKM  (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Toim.) haldusala kaudu osutuks äralõigatuks ja kriminaalsete meetodite katus oma siseministri näol oleks ka ära võetud.

Aga Savisaarel on

strateegia seekord päris hästi paigas. Ta tegi õieti, et ei näidanud taandumismärkegi idarahaskandaali ajal. Samuti teeb ta põhimõtteliselt õieti, et ei kiirusta praegu oma seisukohta enda vastutusest, jätkamisest-mittejätkamisest välja ütlema. Seppik on muidugi oma ütlemistes krõbe, ja eks tal ole paljuski ka õigus, aga selge on see, et Seppiku motiiviks on peaasjalikult keski-reformi ühise võimuvertikaali tekitamine. Eks algselt oli see ka Savisaare huvi, kuid õnneks Ansip keeras vindi üle ja nüüd me enam vast keskreformilikku ühispäikest kunagi ei näe. Savisaar taandub kunagi kindlasti, aga taandub ise, väärikalt ja temale sobival hetkel. Võib-olla on see hetk juba augustis sellel aastal, kui parlamendis valitakse presidenti. Presidendi äravalimiseks parlamendis on vaja 68 häält, täpselt niipalju, kuipalju omavad kokku IRL-kesk-sotsid...

Blogist Wabariigi värk, mida peab Wormsi Tom

Jaga |