Astmeline tulumaks võib tulla 2011. aastal.

Hiljuti tuli Suurbritannia valitsus välja lavaga päästa oma ummikseisus majandusKuidas hindate Briti valitsuse kava oma riigi majandust turgutada?

Briti valitsus käitub õigesti. Praegu on maailmamajanduses selline olukord, et paratamatult tuleb riikidel oma majandusi toetada.  Meetmed on suunatud majandusaktiivsuse tõstmisele, mis on ka ainuõige – sest kriisist toob välja aktiivne majandustegevus, mitte niisama ootamine ja peitupugemine.

Suurbritannia puhul tuleb arvestada, et erinevalt Eestist on tegemist riigiga, millel on tugev majanduslik vundament.  Suurbritannial on majanduslikku jõudu makse vähendada. Eestil ei ole seda jõudu. Äärmisel juhul võiks meie majanduses rääkida kaudsete maksude (eelkõige aktsiiside) alandamisest.  Sellisel puhul tuleks muidugi vaadata, milliseid kulutusi saab riik koomale tõmmata või kust leitakse kuludele alternatiivne kate.

Oluline on kindlasti riiklike infrastruktuuriprojektide elluviimine kiirendatud korras. See annab inimestele tööd ja aitab majanduslikust madalseisust üle saada.

Kas praeguses globaalse majandussurutise situatsioonis toimib õigesti käibemaksu vähendav Suurbritannia peaminister Gordon Brown või vastupidi tegev Andrus Ansip?

Käibemaksu on õigem vähendada, sest see aitab majandust elavdada, ja mida aktiivsem on majandus, seda väiksem on majanduslanguse ulatus ja lühem selle kestus. Oht deflatsioonile on maailmamajanduses täna suur ja seega on iga rahalist likviidsust tekitav samm suureks abiks.

Gordon Browni tegevuse kasuks räägib mitu kaalukat asjaolu.

Põhireegel on see, et majanduslanguse ajal peab majanduskeskkond säilitama stabiilsuse või muutuma ettevõtjate jaoks soodsamaks. Riik on selle eest vastutav. Käibemaksu vähendamine muudab majanduskeskkonna ettevõtjatele soodsamaks ja aitab kaasa arengule. Käibemaksu tõstmine tähendab aga keskkonna ebasoodsamaks muutmist, ja majandussurutise ajal on see lubamatu.

Millised erakorralised Eesti majandust vee peal hoidvad meetmed on seni kasutusele võtmata jäetud?

Mitte midagi ei ole ette võetud selle tagamiseks, et massilise laenude hapuks mineku korral saaksid inimesed jääda oma laenudega ostetud kodudesse – olgu selleks siis riikliku tagatissüsteemi kehtestamine või mingit liiki kokkulepped laenuandjatega. Keegi ei vaja täna massilisi sundmüüke ja sotsiaalsete probleemide eskaleerumist.

Riik ei ole käivitanud mingeid investeerimis- või arendusprojekte, mis annaksid tööd paljudele täna tööd kaotavatele inimestele ja ettevõtetele.  Riigi roll oleks madalseisu ajal tellimusi suurendada ja majandust seeläbi toetada.

Riik ei ole leidnud võimalusi, et tagada ettevõtjatele juurdepääs laenurahale. Kui pangad laenukraanid kinni keeravad, siis on riigi roll leida alternatiivseid võimalusi ettevõtjatele raha laenamiseks, seda eelkõige majanduslanguse olukorras.  Kui ettevõtjatel pole raha, siis ei ole ka mingit võimalust, et majandus arenema hakkaks.

Mida oleks Eesti valitsusel brittide rakendatavatest meetmetest õppida?

Majanduslanguse ajal peab valitsus otsustavalt käituma ning astuma reaalseid samme, mitte jääma pelgalt kõrvaltvaatajaks. Lootus, et küll kõik laheneb iseenesest, ei pruugi olla piisav, et meie majandust uuele tõusule viia.

Eesti kontekstis läbianalüüsimist vajavad võtmesõnad Briti valitsuse programmi poole pealt oleksid kindlasti riiklik kulutamisprogramm, käibemaksu alandamine ja valitsussektori laenukoormuse suurendamine investeerimisprojektide elluviimise eesmärgil.

Kui suureks hindate Eesti 2009. aasta riigieelarve puudujääki?

Järgmise aasta riigieelarve tulude laekumise puudujääk võib olla umbes 10 miljardit krooni või isegi kuni 15 miljardit.  Üks asi on püüda hinnata seda arvu, kuid hoopis teine asi on proovida prognoosida eelarvetulude laekumise dünaamikat järgnevatel aastatel.  Peamiseks probleemiks on  see, et Eesti majanduses puudub tänase kaartide seisu juures see jõud, mis eelarvetulusid (maksulaekumisi) toodaks.  Majandus tegutseb täna ilmselges kokkupakkimise rütmis, ja see on palju suurem probleem, kui ühekordne 10–15 miljardit puudujääki.

Kumba valikut soovitate Ansipi valitsusele eelarve puudujääkide lappimiseks: kas võtta laenu või kasutada reserve?

Kõigepealt tasub laenata.  Reservist jõuab alati lisa võtta, kui häda käes on või kui midagi ootamatut peaks veel juhtuma. Kuid kui kõigepealt reservid ära kasutame ja siis selgub, et oleks pisut raha juurde vaja, – mis saab siis, kui sel hetkel keegi meile enam laenata ei taha? Täna veel turgudel valitsustele laenatakse, ja kui raha on vaja, siis tuleks seda ära kasutada. Ja kui reserv jääbki kasutamata ja me kindlasti seda ei vaja, siis võib ju reservi kasutada laenude kustutamiseks.

Kui palju aitaks Eestit brittidega sarnaselt astmelise tulumaksu kehtestamine?

Kindlasti aitaks palju. Astmeline tulumaks tagaks Eesti ühiskonnas teatud stabiilsuse ja aitaks kaasa keskklassi tekkele. Ühelt poolt soodustaks see madalalt tulutasemelt kõrgemale jõudmist ning teiselt poolt annaks see riigile suutlikkuse pakkuda turvalisust ja stabiilsust, mida vajavad kõik siin elavad inimesed. Suurema varaga inimene vajab ka tegelikult oma varale rohkem riigi kaitset. Selleks asuvad ka väga rikkad inimesed elama stabiilsetesse – astmelise tulumaksuga – riikidesse.  Järelikult, astmeline tulumaks mitte ei peleta rikkaid, vaid hoopis tõmbab neid ligi – kuna sellise maksusüsteemi juures on tagatud ka vara kaitse.

Millal kehtestatakse Eestis astmeline tulumaks?

Astmeline tulumaks kehtestatakse Eestis ilmselt aastal 2011 või 2012. Selleks ajaks on Eestis olemas nii poliitiline tahe kui ka rahvuslik valmisolek astmelise tulumaksu klassikalisel kujul kehtestamiseks. Peavad olema reaalsed astmed, et rikkad tasuvad rohkem, mitte aga mingi naljaastmestik, mida saaks küll tinglikult astmeliseks tulumaksuks nimetada, kuid mis tegelikult ei täida seda eesmärki.

Nimetatud aastateks on meie majandus piisavalt langenud ja tagasilööke saanud, et enam-vähem kõik majanduses osalejad peaksid vajalikuks pigem koostööd teha ja otsida lahendusi, mis tervikut edasi viiks. Jõutakse arusaamisele, et kui igaüks mõtleb ainult oma huvidele, siis terviku eest ei mõtle keegi. Kui aga keegi ei mõtle terviku eest, siis üldine tulemus on halvem kõigile. Siis jõutaksegi astmelise tulumaksuni.

Kas meid ootab Serbia, Islandi või Ungariga sama saatus – oleme peagi sunnitud IMF-ilt abi paluma?

Kui Eestis elavad inimesed ja siin tegutsevad ettevõtted leiavad võimaluse, kuidas tasa teenida ja tagasi maksta 260 miljardi krooni ulatuses võetud laene ja sellest tulenevad intressid, siis meid Islandi, Ungari või Serbia saatus ei ähvarda.  Igal juhul ei saa probleeme lahendada uute laenude abil, ning kerge ei saa selle ülesande täitmine olema.

Kas või millal oleme sunnitud IMF-ilt abi paluma, see sõltub eelkõige sellest, milliseks kujuneb meie taluvuspiir sotsiaalsete probleemide ja majandusliku tagasilanguse osas. Mida rohkem ise välja kannatame ja mida suuremale hulgale probleemidele ise lahenduse leiame, seda vähem vajame abi. IMF on nagu valuvaigisti – mida rohkem valu talud, seda vähem pead rohtu võtma.  Parem on ikka vähem välist abi kasutada. 

Samas kusagil on piir, millest edasi on parem ennast aidata lasta, kui sattuda päris allakäiguspiraali.  Me keegi ei taha sotsiaalseid rahutusi tänavatel, massilist maksejõuetust, inimeste suuremahulist lahkumist riigist, kontrolli alt väljuvat kuritegevust.

Küsinud INDREK VEISERIK

Briti valitsuse kava lähiaastaiks

Teostamiseks kohe:

Käibemaksu alandamine 17,5 protsendilt 15 protsendile järgneva 13 kuu jooksul. Lapsetoetuse tõstmine (370 EEK). Pensionitõus ja ühekordne pensionilisa jõuludeks (1100 EEK). Maksuvaba tulu tõstmine (2400 EEK võrra). Riiklike infrastruktuuriprojektide elluviimine kiirendatud korras. Automaksu kehtestamise edasilükkamine. Suurem bensiini-, tubaka- ja alkoholiaktsiis. Riigi rekordiline laen eelarveaukude katteks. Suurem maks pikamaalendudele.

Alates aastast 2010 või 2011:

Sotsiaalmaksu tõus 370 000 kroonist suurema aastapalgaga inimestel. Tulumaksumäära tõus vähemalt 2,8-miljonilise aastapalgaga kodanikel. Väiksem maksuvaba tulu määr suuremapalgalistel.  Avalike kulude oluline kärpimine.

Jaga |