Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      24. mai 2006


Heakskiidu sai finantsperspektiivi kokkulepe. Ehkki parlament endiselt arvab, et 2007.–2013. aasta eelarve maht peaks olema suurem, nõustuti siiski 864,4 miljardi euroga, mis on 2 miljardi euro võrra rohkem kui ülemkogu 2005. aasta detsembris kokku leppis.

2005. aasta inimõiguspoliitika

EL Nõukogu esitas oma 2005. aasta inimõiguste alase tegevuse aruande mullu detsembrikuisel täiskogul paralleelselt parlamendi iga-aastase Sahharovi auhinna väljaandmisega. Rapordis sisaldub seisukoht, et detsembrikuine täiskogu peakski hakkama keskenduma inimõigustele.

Mure demokraatia pärast

Valimisvaatluste osas on EL olnud päris aktiivne, jätkuvalt tuleb olla aktiivne ka sõnavabaduse kaitsel. Väga mures oleme olukorra pärast Sudaanis Darfuris, Iraanis, Etioopias, Hiinas, Guantanamos, Tuneesias ja Tšetšeenias. Rõhutasime ka muret, et Venemaa uued valitsusväliseid organisatsioone käsitlevad õigusaktid takistavad inimõigusorganisatsioonide korralikku tööd. Seda probleemi tuleb Venemaaga suhtlemisel järjekindlalt tõstatada.

Külalisi kogu maailmast

Euroopa Parlamendi ees esinemist peavad oluliseks paljud riigijuhid. Seekord esinesid sõnavõtuga Boliivia president Evo Morales, Kreeka president Karolos Papoulias ja Palestiina omavalitsuse presidenti Mahmoud Abbas. Viimane on olnud üks Lähis-Ida rahuprotsessi juhtidest alates 1970-ndatest aastatest. President Abbas rõhutas, et pooldab rahukultuuri ja et tema valitsemisplatvorm erineb täielikult viimastel Palestiina valimistel võidu saavutanud Hamasi ideoloogiast.
Boliivia esimene indiaani päritolu president Evo Morales põhjendas riigi suurte sotsiaalprobleemidega oma kavatsust maavarad ja energiasektor riigistada, mis tähendab ka Euroopa firmade osaluse riigistamist. Loodusvarade omanikuks jääb Boliivia riik ja rahvas, välismaised investorid saavad tulevikus nende partneriteks, rõhutas president Morales.

Bulgaaria ja Rumeenia eduraport

Euroopa Komisjon tegi avalduse Bulgaaria ja Rumeenia liitumise eduraporti kohta, soovitades nende riikide liitumist ELiga 2007. aastal, kui kumbki kõrvaldab oma õigussüsteemidest puudused, mis segavad võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, tagab kohtusüsteemi sõltumatuse. Vastasel korral võidakse liitumine aasta võrra edasi lükata.
Laienemisvolinik Olli Rehn lisas, et Bulgaarias ja Rumeenias esineb puudusi ka põllumajanduses, toiduohutuses, veterinaarias ja EL finantsvahendite haldamises. Lõpliku eduaruande Bulgaaria ja Rumeenia liitumise kohta esitab Euroopa Komisjon oktoobris.

Kritiseeriti majandus- ja rahandusliidu liikmeid

Majandus- ja rahandusliitu kuuluvate riikide rahandust arutades leidis parlament, et valitsused ei kontrolli ega planeeri oma kulutusi piisavalt ega tee vajalikul määral pingutusi majanduspoliitika koordineerimise parandamiseks.
Suurt muret väljendas parlament püsivalt aeglase majanduskasvu üle Euroopas alates 2002. aastast (0,6% 2003. aastal; 1,3% 2005. aastal). Kasvu piiravad strukturaalne jäikus, madal sisenõudlus ja õige tasakaalu puudumine. Vastavas raportis hoiatas parlament globaalse tasakaalustamatusega kiire kohanemise ohu eest, mis võib viia nõudluse vähenemisele Ameerika Ühendriikides, mille tulemusena väheneks ELi eksport ja majanduskasv.
Parlamendi arvates tuleks riiklikud kulutused ümber suunata inimkapitali arengusse ning avaliku ja erasektori partnerluste loomisse innovatsiooni, taastuvenergia, hariduse, teadusuuringute, infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, transpordivõrkude jms valdkonnas.
Liikmesriikide rahandusolukord ei ole möödunud aastast märkimisväärselt paranenud. 2005. aasta defitsiit ulatus eurotsoonis 2,9 protsendini SKP-st ja ELi lõikes 2,7 protsendini. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi defitsiit ületab 3% ja alates 2004. aasta suvest on kümne liikmesriigi suhtes kohaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

Solidaarsusfondi uued võimalused

Parlamendi heakskiidu leidis ettepanek kasutada 2007. aastast kehtima hakkavat uut Solidaarsusfondi (mahuga 1 miljard eurot aastas) lisaks loodusõnnetustele ka tööstuslike ja tehnoloogiliste õnnetuste, rahvatervise kriiside ning terrorirünnakute tagajärgede likvideerimiseks.
Solidaarsusfond loodi 2002. aastal pärast katastroofilisi üleujutusi Kesk-Euroopas. Fond peab võimaldama reageerida ulatuslikele katastroofidele või kriisiolukordadele, mis mõjutavad liikmesriike või nende piirkondi või EL-iga liitumisläbirääkimisi pidavaid kandidaatriike.
Parlament toetas ettepanekut teha abi kättesaadavamaks. Abi alla kuuluvad olulised eriolukorra meetmed infrastruktuuri ja seadmete viivitamatuks töökorda seadmiseks, eriolukorra infrastruktuuride loomiseks ja elanikkonna viivitamatu varustamise tagamiseks energeetika, joogivee, kommunikatsiooni, transpordi, meditsiini ja hariduse valdkonnas.
Euroopa Komisjon peaks parlamendi arvates kaaluma ka võimalust luua põllumajanduskatastroofide fond, mille abil maksta hüvitist saamata jäänud tulu eest talupidajatele, kes on langenud looduskatastroofide ohvriks ning jäänud ilma tootmisvahenditest.

Toiduainete märgistusnõuded tehakse rangemaks

Parlament kiitis heaks rangemad reeglid toitumis- ja tervisealaste väidete kohta reguleerimaks märgistuste "lahja", "vähese soolasisaldusega" ja "langetab kolesteroolitaset" kasutamist toiduainetel. Tulevikus tuleb selliste märgistuste kasutamine registreerida ja teaduslikult tõestada.
Määrusest jääksid välja eelpakendamata toiduained või need, mida pakendatakse alles müügikohas. Toitumis- ja tervisealaste märgistuste kasutamine on lubatud ainult siis, kui väite aluseks oleva toitaine või muu aine olemasolul, puudumisel või vähendatud sisaldusel toidus või toidugrupis on teaduslikult tõendatud kasulik toitumisalane või füsioloogiline mõju.
Kaubamärkidele, mida võib tõlgendada toitumis- või tervisealaste väidetena, kuid mis registreeriti enne 1. jaanuari 2005, kehtestatakse 15-aastane üleminekuaeg. Kompromiss näeb ka ette, et teatud pikaaegselt kasutatud geneerilistele nimedele, mida võiks pidada toitaine- või terviseväiteks (näiteks "köhakommid" või "digestiiv"), võib taotluse puhul teha erandi.

Kaubaveosüsteem Marco Polo II

Heakskiidu sai Marco Polo II programm, mille eesmärk on vähendada kaubavedude kahjulikke keskkonnamõjusid ning edendada raudtee- ja meretransporti. Programmiga toetatakse vedude ümbersuunamist maanteedelt merele, siseveeteedele ja raudteele, erinevate transpordiliikide ühitamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist.
Uue finantsperspektiivi alusel jääb 1. jaanuarist 2007 eraldatav summa 400 miljoni euro piiresse. Programm hõlmab ELi liikmesriike, kandidaatriike, Euroopa Vabakaubandusühenduse ja Euroopa Majanduspiirkonna riike, idapoolseid naaberriike Venemaad, Valgevenet, Moldovat ja Ukrainat, samuti Balkani riike ja Vahemere piirkonda.
Kui otsustavaid meetmeid ei rakendata, kasvab autovedude kogumaht Euroopas 2013. aastaks rohkem kui 60%. Seetõttu suureneks rahvusvaheliste maanteevedude maht ca 20,5 miljardi tonnkilomeetri võrra aastas. Negatiivseteks tagajärgedeks oleksid liiklusõnnetused ja - ummikud, samuti keskkonnakahjustused.

Marco Polo II programmi puhul on välja arvutatud ühe euro kuuekordne sotsiaal- ja keskkonnaalane tasuvus, mis näitab ühtlasi seda, et Eesti majanduspoliitilised sammud raudtee- ja meretranspordi tõhustamiseks on õiged.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)