![]() Eestlased eelistavad sidusat EuroopatENN EESMAA, 29. veebruar 2012On mitmetähenduslik, kui välisminister alustab riigi välispoliitika-aasta töökokkuvõtet ja tulevikusuundumuste visiooni üle-eelmise riigipea Lennart Meri mõttekalt teedrajava tsitaadiga Eesti edukusest, mis sõltub edasimineku kiirusest. Ühtaegu viitab see kiiduväärt järjepidevusele, teisalt aga paraku ka vastlapäevale kohaselt liulaskmisele. ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Mäletan hästi tollaseid asjaolusid, mil president selle innustava lausungiga esines. Tagantjärgi võib vaid imestada, kuivõrd maailm tervikuna ning meile tollal alles tuleviku-unistuste sekka ning kindlalt tervenisti välispoliitika valdkonda kuulunud Euroopa Liit nende aastatega muutunud on. Kiiruse kõrval tahaks ka edeneda Loomulikult on endistviisi oluline eesmärkide suunas liikumise kiirus, kuigi täna oleks kena kuulda kasvõi veidigi edenemisest, kasvõi mõnes riigis, sest seda kiirust on täna pidurdamas niipalju uusi tegureid, mida president Meri päevil isegi tema veel ette näha ei osanud. Kiirusest vaat' et veelgi olulisemaks on tõusnud liikumissuuna määramine, arvestades asjaoluga, et otsustajaid on ju palju, ressursse, eriti meil siin Eestis, vähe. Kõigele vaatamata on muutused põhjapanevad ning üllatavalt kiired. Euroopa Ühendus vormus Euroopa Liiduks nii sisus kui ka vormis ju alles 20 aasta eest. Maastrichti lepingus sätestati selged reeglid tulevasele ühisrahale, samuti välis- ja julgeolekupoliitikale, plaaniti tihedamat koostööd justiits- ja siseküsimustes. Oluline nihe toimus ka EL-i eesmärgisõnastuses. Senisest tunduvalt tähtsamale kohale tõusid sotsiaalse kaitse küsimused, EL-i sotsiaalpoliitikas võeti kasutusele subsidiaarsusprintsiip. Hoopis rohkem hakati jälgima ja analüüsima elatustaseme ja elukvaliteedi näitajaid. Sellest ajast alates räägime üha rohkem majanduslikust ja sotsiaalsest sidususest kogu EL-is, sellest, et majanduskasv peab olema säästev ja jätkusuutlik ega tõstaks inflatsiooni. Sellises Euroopa Liidus tahtis enamik eestlastest meeleldi elada. Leping sündis valuliselt Vaatamata eurooplastele soodsamat tulevikku lubava lepingu paljudele kiitjatele, sündisid nn kolme samba poliitika kokkulepped mõneski riigis valuliselt. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse. Sakslastele oli oluline, et leping polnud mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis oli peaaegu et ennekuulmatu. Olid ju prantslased vähemasti oma poliitliidrite sõnul eriti euromeelsed. Taani referendumil oli enamus rahvast koguni lepingu vastu. Probleemi lahendasid Taanile antud mõned vabastused teatud ühiskoostöö valdkondades. Nii mõnedki EL-i tänased suurprobleemid saidki alguse just siis. Täna, 20 aastat hiljem, on EL üsna samasuguses, tegelikult aga kurvemas seisus, sest tollased eesmärgid peaks tänaseks juba täidetud olema. Kes oleks 20 aasta eest osanud arvata, et Kreeka veteranpresident võtab aastal 2012 julguse ning lajatab Soome, Hollandi ja veel mõne teisegi riigi ja rahva suunas, et: kes te oma arust olete, et meid, kreeklasi, kritiseerite ja korrale kutsute!? Jah, tõesti on neid, kelle arvates EL-il pole vähimatki tulevikulootust. Masside arvamus ei jälgi ju tavaliselt mitte niivõrd tegude väärtust kui tegude edukust. Märkimisväärsest edust on täna tõesti raskevõitu rääkida. Eurotsoon käriseb, kuigi Island oma hädade sunnil on otsustanud sellega liituda. Eurotsooni kriis õõnestab Euroopa julgeolekut ja poliitilist sidusust, mis aga toetab ju kogu Euroopa Liitu. Probleemriikide riigivõlg ulatub kohati oluliselt üle 100% kohalikust SKT-st. Seetõttu on probleemsed suure osa juhtivate pankade kapitaliplaanid. Probleeme on rohkem Kuid probleeme pole pelgalt pankadel ega riigiti Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias, vaid koguni seal, kus ometi peaks kõik korras olema - EL-i komiteedes. Euroopa Parlamendil, mis ju ainus rahvaste poolt otse valitud institutsioon, on jahmatamapanevalt vähe võimalusi otsustavamalt kaasa rääkida näiteks EL-i välisteenistusküsimustes. Catherine Ashtoni ametkond tegutseb sisuliselt ilma parlamentaarse kontrollita ning on tänagi alles formeerumisjärgus. Praktiliselt võib Eesti loota koostööle paruness Ashtoni tohutult finantse neelava hiigelametkonnaga ehk ainult konsulaarteenuste pakkumise tasandil, mis meie kasinaid ressursse arvestades on kindlasti ebapiisav. Ja ometi on selles hädameres ka optimistlikumaid arengutendentse. Kaudu üha suurenevate raskuste on EL sunnitud üha reaalsemalt ja kriitilisemalt analüüsima oma keskorganite ning liikmesriikide tegevust. Minnalaskmismentaliteeti ja sinisilmset uskumist on asendamas range monitooring ja kontroll koos karistusmeetmetega. Tegemist on ju riikide vabatahtliku ühendusega, millest enamus kasutab samu rahaühikuid - eurosid. Igaühe asi Liikmesriikide kodanikud peavad aru saama, et ühenduse probleemid puudutavad meist igaüht. Süüdi pole mitte niivõrd kreeklased rahvana, vaid nende valimistel valitud liidrid, kelle enamikku majandusseadusi ja reegleid eiranud süüdimatult populistlik majandus- ja finantspoliitika on selle iidse riigi viinud katastroofi äärele. Nüüd on Kreekas uus valitsus ning koostöö Ateena ja Brüsseli vahel senisest tunduvalt ladusam. Karmi kärpekava kiitis, vaatamata tuhandete inimeste katkematutele protestidele, heaks ka Kreeka parlament. Uudised kinnitavad, et sedakorda on katastroof ära hoitud. Küsimus jääb: kui kauaks? Paljude arvates peaks Kreekat igakuiselt abistama pea Eesti aastaeelarve jagu miljarditega. Suhteliselt muretuid valitsusjuhte on korrale kutsunud enamiku EL riikide liidrid. Õnneks on ka Eestil kindel koht laudade taga, kus vaieldakse ja otsustatakse. Tänases maailmas on ju õigupoolest just see riigi suveräänsuse ja sõltumatuse tunnuseks ning mõõdupuuks. Kuidas müüa Eesti ettevõtjaid Nüüd aga teemast, mis on väliskomisjoni töökorda pidevalt kuulunud -välismajanduspoliitikast. Eesti ettevõtjad ei oota mitte niivõrd diplomaatiliste esindajate aktiivset müügitööd teenuste või toodete osas, kui asjakohaseid kontakte sihtriikides. S.t et Eesti esindajad teaks ja tunneks sihtriike ning oskaks suunata eksportijate tegevust. Siit võib teha järelduse, et Eesti välisesindaja ei pea ilmtingimata olema majandusdiplomaat, vaid pigem aktiivne info- ja kontaktivahendaja. Suuremat tähelepanu väikeste ressursside juures peaks pühendama Eesti eksportijatele olulistele riikidele. Tähelepanuväärne on Teenusmajanduse Koja initsiatiiv loomaks koostöös erinevate organisatsioonidega uuelaadset ärikontaktide portaali, mis sisaldaks teavet selle kohta, kes missuguseid kontakte turul otsib. Loodetavasti annab see võimaluse koondada ühte keskusesse kõik senised toimivad ja ka mittetoimivad kanalid, sest ka negatiivne kogemus on kasulik. Eesti väliskuvandit aitavad kujundada paljud otsused või otsustamata jätmised. Üks neist aktuaalsetest on Eesti otsus võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA suhtes. Selle teemaga tegeleb eeskätt Välisministeerium. Kuigi suur osa Euroopa riike on ACTA juba heaks kiitnud ning ratifitseerinud, kinnitavad igapäevased arengud ja eri riikidest saabunud uudised, et nii mõneski riigis peetakse kaubandusleppega ühinemist äärmiselt taunimisväärseks. ACTA seadvat ohtu koguni vabaduse alustalad. Inimõiguste ja -vabaduste piiramine seda ju on. Ainsat väljapääsu nähakse kaubandusleppe põhjalikus analüüsis ning kõiki huvitatud osapooli hõlmavas vabas mõttevahetuses. Seda peab heaks mõtteks ka Keskerakond. Lühendatult Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa sõnavõtust välispoliitika arutelul Riigikogus [esiletõsted] Jah, tõesti on neid, kelle arvates EL-il pole vähimatki tulevikulootust. Masside arvamus ei jälgi ju tavaliselt mitte niivõrd tegude väärtust kui tegude edukust. Minnalaskmismentaliteeti ja sinisilmset uskumist on asendamas range monitooring ja kontroll koos karistusmeetmetega. [fotoallkiri] ÜHISKONNAÕPETUS: Enn Eesmaa ja Heimar Lenk andsid Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni väljasõidul Raplamaale Kivi-Vigala põhikoolis ühiskonnaõpetuse tundi. Foto kooli kodulehelt
Viimati muudetud: 29.02.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |