Nädala juubilar Veljo Tormis 75

Enn Eesmaa,      03. august 2005


Kuigi Lauluisaks on Eestis peetud ja kutsutud ennekõike Kreutzwaldi, on Veljo Tormis vähemasti niisama palju seda aunimetust väärt. Andis ju temagi rahvale raskel ajal tagasi me isade laulud ning suutis kunagised tihti tahumatud viisid tõsta kõrgkultuuri tasandile. Tormis kuulub heliloojate hulka, kes mõnda aega õppinud ja elanud isamaast kaugel. Enne Moskva aastaid oli lapsepõlv Kuusalu Kullamaal. Siis tulid orelimängud konservatooriumis August Topmani klassis, koorijuhtimise õpiaastad Jüri Variste juhendamisel. Heliloojaks koolitasid Tormist Villem Kapp Tallinnas ja Vissarion Shebalin Moskva konservatooriumis. Juba siis kirjutas Tormis kantaadi mitte sotsialismi või ühe teise Vissarioni poja kiituseks, vaid Kalevipojast. Uus ja ennekuulmatu tase rahvapärimuslike laulude jäädvustamisel ja tänasesse helikeelde kandmisel algas 1967. aastal koos kooritsükliga "Eesti kalendrilaulud". Silmapaistvalt viljakas koostöö on Veljo Tormisel olnud Tõnu Kaljuste kammerkooriga, kelle suutlikkus kandis helilooja loomingu kaugele kodumaa piiride taha. Tormist on korduvalt laulnud RAM, pea kõik me suuremad ja vähemadki koorid, sest Tormis on kõigile oma. Tormise lavateoseid on etendanud nii "Vanemuine" kui "Estonia". Tormise helindid väärtustavad meie tippfilme "Kevade" ja "Libahunt". Oma teoste ehedamate ettekandjate esiritta kuulub kahtlusteta maestro Tormis ise, kes talle ainuomase maagilise võlu laotab kuulajate rõõmuks shamaanliku süvenemisjõuga igivanade viiside peale, luues niiviisi lausa silmnähtavalt tajutava hingesilla olnu ja tänase vahele. Rahvale, kes alles hiljuti otsis ja taasavastas oma juuri ja ajalugu, ei saanud olla paremat muusikalist teejuhti kui 7 augustil 75 aastaseks saav Veljo Tormis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)