Inimesed, aidake Kivimäe haiglat päästa!

SIGRID TELLISKIVI,      28. mai 2003


1922. aastal hakkas Tallinna Tiisikuse Vastu Võitlemise Selts kaaluma võimalusi kopsuhaigetele sanatooriumi ehitamiseks. Üle-eestilise korjandusega saadi kokku 50 000 krooni ja Nõmme männimetsa osteti esialgselt umbes 10-tiinune maatükk.

Arhitekt E. Jakobi projekti järgi alustati 1925. aastal sanatooriumi ehitamist. Juba järgmise aasta juunis sanatoorium avati. Esialgselt oli selles vaid 25 voodikohta, 1928. aastal juba 42. Hiljem saadi mõningaid toetussummasid ka riigilt, osteti maad juurde ja 1931. aastal valmis juurdeehitus. Peahoone kogupikkuseks sai 76 meetrit ja voodikohtade arv suurenes 70-le. Sanatooriumi juhataja oli 1926-1940 meditsiinidoktor K. Villemi.

Veidi haigla ajaloost

Tiisikuse Vastu Võitlemise Selts abistas sanatooriumi pidevalt nii ruumide korrastamisel kui ka sisseseadmisel. Sanatooriumi juurde asutati tiisikushaigete nõuandepunkt, kus haigeid võeti vastu kaks korda nädalas. 1934. aastal muutus see omaette asutuseks - Nõmme ja Harjumaa tiisikushaigete nõuandlaks.
Pärast sõda sai Kivimäe kopsutuberkuloosi sanatooriumist riikliku finantseerimisega asutus. Alates 1954. aastast - Tallinna tuberkuloosihaigla, mis sai juurde kirurgiahoone 120 voodikohaga. 1963. aastal toodi ka vabariiklik tuberkuloosidispanser Tatari tänavalt Kivimäe haigla koosseisu.

Kopsuhaiguste ravil on tähtis koht loodusel

Kivimäe haigla on saanud alguse eesti rahva initsiatiivist, ehitatud rahva rahaga - mis õigus on nüüd mõnel ennast täis riigimehel ühe allkirjatõmbega see kõik hävitada, et endale mõned villad ehitada? Tuberkuloosi kui ka teiste kopsuhaiguste ravil on tähtis koht loodusel ja eriti head efekti annab männimets. Sellest saadi 80 aastat tagasi aru, aga nüüd enam mitte. Nüüd mõeldakse ainult, kuidas oma kukrut täiendada, mitte sellest, kuidas inimesi ravida. Laste kopsuhaigla viidi Mustamäe kivilinna, kuid oleks tulnud teha vastupidi - tuua lapsed, niipalju kui võimalik, looduse rüppe.

Haigla asutamine kergem kui säilitamine?

Kuidas hakkavad kõik Põhja-Eesti kopsuhaiged Keilas käima? Esiteks sõit Tallinna ja siis veel Keilasse. Aga kui tervis on väga kehv, mida siis teha? Teistest haiglatest ega ka perearstidest pole suurt tolku.
Toon ühe näite: 32-aastane naine oli üle aasta Magdaleena haigla patsient. Seal raviti sooli, kuna puudu olevat sooltele vajalikest bakteritest. Kui ta lõpuks (tutvustega ja tuttavate soovitusel) Kivimäe haiglasse jõudis, selgus, et tal oli ägedaloomuline tuberkuloos mõlemas kopsus ja ka sooltes (kuhu tuberkuloos oli juba augud sisse söönud). Siin ei suutnud Kivimäe haigla arstid enam imet teha, kõik oli liiga kaugele arenenud ja naine suri. Perearst ega ükski teine arst raviasutustes, kus ta varem ravil oli, ei saatnud teda röntgenisse.
Nii Kivimäe haigla kui ka pulmonoloogia osakonna ja polikliiniku säilitamine on hädavajalik. Ehk annab veel midagi ette võtta? Siit ka üleskutse kõigile kopsuhaigetele, nende sugulastele ja tuttavatele - kirjutage ajalehtedesse, sotsiaalministrile, peaministrile, presidendile! 1926. aastal suutis rahvas asutada Kivimäele tuberkuloosihaigete sanatooriumi, ehk suudab eesti rahvas selle nüüd ka säilitada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)