Halamisest pole abi

Hoolega kokkukribitud lugu kiitma mobiliseeritud ligi 500 kommentaari olid valdavalt "kooritslikus" häälestuses, kuid siiski leidus ka mõistvaid või koguni üsna mõistlikke arvamusavaldajaid. Tutvustame siin üht sellist.

Kuhu demokraatia on kadunud?

10.03.2014 20:50

Katsuge nüüd maha rahuneda, hüsteerilised savisaaretajad. Oli ammu ette teada, et kui Lääs läheb Ukrainasse "demokraatiat" viima, siis astub ta üle sellest punasest joonest, millest üle astuda ei tohiks. Sel lihtsal põhjusel, et Ukraina on slaavi riik ja jääb selleks ka edaspidi. Raha eest ostetud mässuga seda olukorda ära ei muuda.

Paljud siinsed Savisaart põhjatult vihkavad kommentaatorid on viimasel ajal hakanud miskipärast üht olulisemat demokraatia instrumenti -- referendumit -- kartma ja pookima sellele külge igasuguseid probleeme, et küll korraldatakse seda valedes tingimustes ja küll on vale viia referendumit läbi kusagil, kus suurema osa elanikkonnast moodustavad venelased.

Tegelikult ongi nii, et kui Ukraina erinevates regioonides otsustatakse korraldada referendumid, siis Ukraina poolituks selliselt, et Ida-Ukraina liituks Venemaaga ja Lääne-Ukraina Euroopaga. Miks mitte ei võiks siis nii minna, kui selline on inimeste vaba tahe? Ega sellist olukorda, kus sada protsenti ühe või teise regiooni elanikest ühtemoodi hääletab, ju nagunii ei tule. Aga siin tulebki lähtuda demokraatia põhimõttest ehk enamuse soovist.

Nüüd viidatakse kindlasti Ukraina konstitutsioonile, mis käsitleb Ukraina riiki kui tervikut. Huvitav, kas selles konstitutsioonis on kirjas, et Ukrainas saavad võimu teostada vägivalla toel võimule upitatud riigipöörajad? Pigem on ikka alati demokraatlik [selline] olukord, kus lähtutakse enamuse inimeste tahtest, mitte ei nimetata legitiimseteks valitsejateks vägivalla toel võimule tulnud tegelasi, mida nad ju mitte kuidagi ei ole.

Mis meie propagandasse puutub, siis tuleb Ukraina sündmuste puhul küll tunnistada, et TTV on kõvasti objektiivsem kui meie teada-tuntud hoiakutega peavoolumeedia, mis on läbi taasiseseisvunud Eesti ajaloo äärmiselt ühekülgne olnud, lauldes ühte poliitilist poolust esindavatele erakondadele hoisiannat ja tehes teist poliitilist poolust esindavaid erakondasid täiega maha. Eelkõige kehtib mahategemine siiski KE kohta, mis väga tugevalt ohustab peavoolumeedia lemmikute RE ja IRL-i võimul püsimist.

Ukraina sündmusi silmas pidades pole Savisaar mitte midagi valesti öelnud. Muidugi said rahvamöllus kivide ja kaigastega pihta ka omad. Teisest Maailmasõjast on teada, et sõduritele anti võitlusvaimu tõstmiseks piiritust. Nüüd on ajad edasi läinud ja piirituse asemele nö. peenemad kemikaalid tulnud.

Miskipärast on Lääs viimasel ajal ka ise demokraatiast rääkimisest hoidunud, mõistes, et Ukrainas toimuvat silmas pidades pole nad küll vähimalgi määral demokraatlikult käitunud.

Savisaaretajad räägivad valju häälega Krimmi okupeerimisest. Esiteks, pole seal kõlanud ainsatki lasku ega pole vigastatud ega hukkunud ükski inimene ja seal elab väga suure enamusega venekeelne kogukond.

USA poolt alustatud Iraagi okupeerimises on aga hukkunud kindlalt sadu tuhandeid inimesi ja selle sõja järelkajana hukkus Iraagis ainuükski tänavu jaanuaris üle 1000 inimese. Või mida tegi ja teeb USA Liibüas ja Afganistanis? Kas vabastab sealseid rahvaid? Kellest või millest siis?

Kuidas see nüüd kõlaski: enne kui lähed naabri uksealust kritiseerima, katsu ikka enda uksealune puhtaks rookida. Seda soovitaks teilegi, patoloogilised Venemaa ja Savisaare vihkajad. Teie seisukohtades ja väljaütlemistes ruulib kahjuks täielik silmakirjalikkus. Aga eks tembeldage nüüd jälle Vene ja Kremli meelseteks kõik need, kes teist erinevalt arvavad ja asjadest ning meid ümbritsevast elust aru saavad. Andke tuld!

Jaga |