Mu suur vene sõber

ANTS TAMME,      16. mai 2007


Rohkem kui kakskümmend aastat (1969–1989) töötamist vabariikliku ajalehe Rahva Hääl toimetuses viis kokku tuhandete värvikate inimestega. Üks nendest, keda ikka tahaks meenutada, on kunagine Novgorodskaja Pravda kauaaegne kultuuriosakonna juhataja Gennadi Narõshkin. Tutvusin temaga 70-ndate algul, kui Aeroflot avas uue lennuliini oblastikeskusesse Novgorodi ja mina sattusin olema üks siinsetest ajakirjanikest, kes sai ülesande tutvustada seda väga rikka ajalooga Vene linna. Oblastilehe toimetusest tuli mulle Novgorodi esmavaatel lausa pahvikstegevalt põnevat aja- ja kultuurilugu tutvustama Gennadi Narõshkin, Leningradi ülikooli ajaloolasediplomiga vene intelligent. Tema selgitused-kommentaarid olid lakoonilised, aga samas väga pädevad.

Gennadi kuulub suurte idealistide hulka, kes järgib elus vaid vaimseid väärtusi. Argielu oma probleemide ja mammonajahiga (nagu paljudele venelastele juba noil aastail oli omane) jäi temast väga kaugele. Novgorodi ja sealse piirkonna ajaloost oli ta juba selleks ajaks kirjutanud mitu tuumakat raamatut; ajaloolasena kirjeldas ta üksikasjalikult, kuidas Kiievi piirkonnast aina põhja suunas levinud slaavlased kohalikke hõime (Novgorodi aladel teatavasti soomeugrilasi) endale allutasid ning pikkamööda endasse sulandasid. Novgorodi nimigi näitab, et see oli novõi gorod (uus linn) tshuudidelt vallutatud aladel. Praegu peetakse tõenäoliseks sedagi, et kuulsal Novgorodi veetshel (suur rahvakoosolek, nagu meil omaaegsed Raikküla kärajad) võis peale tolleaegse vene keele esialgu puhuti kõlada ka soomeugrilaste keel. See oli enne seda, kui Kiievi vürstid Novgorodi tule, nälja ja mõõgaga endale allutasid ning demokraatliku veetshe tegevuse lõpetasid.

Hiljem käis Gennadi Narõshkin mul mõned korrad külas ka Tallinnas, huvitudes ikka üksnes ajaloost, kultuurist, religioonist, mitte hilpudest abikaasale (venestunud eestlannale) või leludest pojale Alekseile. Gennadi Narõshkin pärineb väärikast ja kuulsast suguvõsast – olid ju Narõshkinid teadupärast üks neid bojaarihõime, kelle veri voolas ka Romanovite dünastias...

On loota, et Gennadi Narõshkini masti vene mehed, kui nad ennast ükskord kokku võtavad, päästavad püha Venemaa ebademokraatliku, lausa mongoliidse ikke alt. Miks meenutan Venemaad kunagi valitsenud mongoleid? Aga sellepärast, et alles siis, kui Moskva vürstiriigis hakati rakendama mongolite sõjaväelist korraldust (jedinonatshalije ehk maakeeli 'ainujuhtimine') ning muidki haldusmeetmeid, hakkas Moskva vürstiriik kiiresti laienema ning omandas paarisaja aastaga impeeriumi tunnused. Mongollik ainujuhtimisstiil on aga olnud omane nii Stalinile kui ka praegu Putinile, kelle soontes voolavat ema poolt ka soomeugri (vepslaste) verd.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)