Elame Eesti meedia kujundatud virtuaalmaailmas

Vaatasin Itaalia peaministrist Silvio Berlusconist tehtud inglise dokumentaalfilmi. Päris hea oli. Tuli välja, et Itaalia valitsusjuht Berlusconi Itaalia telemeediat. See tähendab, et paljud negatiivsed uudised ei jõuagi teleuudistesse või mujale Berlusconi meediasse.

Eestil palju sarnasust Itaaliaga

Samalaadne olukord on tegelikult ka Eestis.

9. detsembril toimus järjekordne Omavalitsusfoorum, aga Eesti meedia vaikis sellest.

Riigihankega seotud Tsäkko-Priske-Nordeconi juhtumist niipalju, et Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko kuulub IRL-i. Meedia vaikis.

Kas teadsite, et pensionäride suurpettur kuulus Reformierakonda ja et kui asi ilmsiks tuli, visati ta sealt kiirkorras välja? Meedia vaikis.

Rakvere linnapeale Andres Jaadlale esitati kuriteokahtlus. Kas teadsite, et ta on reformierakondlane? Meedia vaikis.

Oleks ükski neist kolmest olnud keskerakondlane, oleks see olnud esiuudis. Sõna „keskerakondlane" oleks kindlasti olnud pealkirjas ja juhtlauses ning igas lõiguski toonitatult välja toodud.

See on aga Eesti paremkreenis meedia puhul tavaline, kuna eksimatult järgitakse vaikimise ja valikuliselt kajastamise pikka traditsiooni. Kui Itaalias on Berlusconi meedia, siis Eestis on Reformierakonna meedia (Mart Kadastiku juhitav) ja IRL-i meedia (Hans H. Luige juhitav).

Keskerakond reaalsuses võitja, virtuaalsuses kaotaja

Huvitav suundumus leidis aset pärast Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimisi, kui valimistulemused näitasid ning tegelikkus ehk reaalsus kuulutas, kinnitas ja kroonis Keskerakonna võitjaks. See on ümberlükkamatu fakt. Keskerakond võitis mõlemad valimised ja võitis korralikult.

Pärast viimaseid valimisi hakkas meedia Keskerakonda mõneti teistmoodi maha tegema. Teistmoodi ses mõttes, et kui varem tehti seda üksnes otse ja valimatult, siis nüüd lisandus teatud fokusseeritud ja alateadliku sõnumi edastus. Seda tehti regulaarselt ja järjekindlalt. Vägisi tekitati uudised, kuidas Keskerakond pole populaarne ei nende ega nonde seas. Huvitav, miks järsku nii?

Vaatame, kuidas reageeris Eesti meedia meie olukorda selgitavale reklaamikampaaniale sellel kevadel. Keskerakond tembeldati poriloopijaks, olgugi et valitsuskoalitsioon ei jäta kordagi kasutamata võimalust Keskerakonda ja Tallinna linnavalitsust  mustata. Keskerakonnale taheti justkui näidata, anda signaale: mehed, kõik, mida te teete, on vale, sest vaadake - teie populaarsus on langemas! Olgugi et tõekuulutamine ja Eesti olukorra valgustamine, mida meie vastased kutsuvad mudaloopimiseks, on toonud meile võidud mõlematel valimistel. Vastaste sõnum on selge: vahetage oma taktikat ning ärge rünnake IRL-i ja Reformi koalitsiooni! Teisisõnu: ärge käituge, nagu opositsioon, vaid olge tänase võimuliidu suhtes sõbralikud...

Minu teooria on järgmine: vastaserakonnad nägid, kui edukas on olnud meie senine vastandumistaktika, ning neil oleks vaja panna meid sellest loobuma. Kuidas seda teha? Ei saa ju otse öelda, et „ärge tehke!", sest sellist juttu ei võetaks kuulda.

Teine taktika on kasutada meediat, mis käepäraselt on  paremjõudude haardes. Nii hakatigi tellima erinevaid uuringuid, mis näitaksid Keskerakonna  justkui kahanevat populaarsust ja millele saaks tugeda mitmesuguseid uudiseid ja arvamusi. Üks suur šou!

Eesmärk oli panna Keskerakond oma senises võidutaktikas kahtlema. Põnev oleks teada, kas mõni meist läks ka õnge?

Jaga |