Tuus-Laul: kriminaalmenetluslikud lüngad tuleb täita

„Eelmisel aastal kõnelesime varasemast rohkem isikute põhiõiguste kaitsest, süütuse presumptsioonist ja ka moraalsetest hinnangutest," rääkis Tuus-Laul. „Inimeste põhiõigused ja nende aluspõhimõtted peavad olema õigusselguse huvides sõnaselgelt seadustes välja toodud, selleks et need oleksid üheselt mõistetavad ja arusaadavad."

Tuus-Laul rõhutas, et mõned Riigikohtu esindajad on seisukohal, et kriminaalmenetlus on prokuratuuri poole kalduv. „Ka õigusekspert ja vandeadvokaat Leon Glikman on oma erinevates sõnavõttudes märkinud, et suur osa tema tsiviilklientuurist on ühel või teisel teel sattunud riigipoolsete - seega prokuratuuri - rünnakute alla, mis iseenesest ei ole normaalne. Glikman ütles, et Eestis kehtivad jälitustoimikutele juurdepääsu piirangud kui ka eeluurimistähtajad ei vasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni nõuetele ja kalduvad liialt riigi poole."

„Kahjuks leiame elust enesest palju juhtumeid, kus eeluurimine kestab aastaid, kuid lõpeb vaid isiku maine ja prestiiži kahjustamisega. Põhjuseks on üldjuhul liiga kaua kestev menetlus, kus süüdimõistvaid asitõendeid ei ole võimalik enam koguda ja leida, või on põhjuseks liigne kiirustamine süüdistuse koostamisel," rääkis Tuus-Laul.

Ta tuletas meelde eelmise aasta sügisel Keskfraktsioonilt menetlusse antud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldaks kriminaalmenetluslike lünkade täitmise.

„Leiame, et Justiitsministeerium peaks sel aastal erilist tähelepanu pöörama just inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele, mis on jäänud hetkel lünklikuks."

KE

Jaga |