Valimistesse sekkumine jääb logifaili

Eestis reguleerib elektroonilist hääletamist kõigil valimistel Riigikogu valimise seadus ja selle 7. peatükk. Seadusse on eraldi kirjutatud nõue: „Valija hääletab ise.” Siin ei ole valija abistamist või tema eest valimist. Niisugune tegevus on hoopis karistatav. Karistusseadustikus § 166 kohaselt karistatakse valimisel või rahvahääletusel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

Seadusega karistatakse ka hääletaja mõjutamist. § 162 ütleb, et inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kui keegi mõjutab valija otsust eelnevalt kirjeldatud viisil kas hääletamist takistades või teatud valiku kasuks, siis on toimunud teise astme kuritegu. Selle eest karistuse määramiseks on aega 5 aastat, alates kuriteo lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Alles siis kuritegu aegub.

Elektroonilise hääletuse võlu teatud parteidele on võimalus väikse vahelejäämise riskiga e-hääli koguda. See on riskivabam kui valijate sisseregistreerimine. Näiteks 2005. aasta kohalike valimiste eel registreeris reformikas Andrei Andrejev enda koju Alajõe vallas 30 valijat. Sama tegi 2009. aasta septembris Paldiski linnas riigikogulane ja reformikas Robert Antropov oma sugulaste ja sõpradega. „Aga siin polnud vaja ju mingit jalgratast leiutada, sest sama skeemi - sissekirjutusskeemi - on härra Mölder ise kasutanud kõik need aastad.”(Delfi 29.09.2009).

Viimastel 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste sissekirjutuse skeemist enam ei räägitud. Seda võib selgitada käitumise muutus, et varasema 104 413 elektroonilise hääletaja (15,8 % kõigist häältest) asemel oli 133 808 e-valijat (21,2 % kõigist). Nende valimiste kohta on teada logifailide analüüsist 4 sünniaastat, kus ligi 100-aastaste valimisõigusega naiste osalemine oli 100 % elektroonilisel hääletusel. Samasugune anomaalia, et sajandale sünnipäevale lähenevad naised on 100 % elektroonilised hääletajad toimus ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisel (6 sünniaastat) ja 2015. aasta Riigikogu valimisel(4 sünniaastat).

See on ilmne märk valimistesse sekkumisest, sest üheski varasemas uuringus ei ole leitud nii vanade inimeste aktiivset tehnoloogia ja interneti kasutamist. Tõenäoline on nende eest hääletamine, mis on ebaseaduslik ja jaoskonnas pabersedeliga teostamatu. Suurim e-valimise osakaal oli 32-40-aastastel: 20 % KOV 2013, 15 % EP 2014 ja 25 % RK 2015. Siis toimus langus, kus 75-aastased olid sarnased 18-aastaste aktiivsusega 8 %. Logifailid kinnitavad, et 80-104-aastaste aktiivsus oli ühtlasel tasemel ega langenud alla 4 %.

Valimistesse sekkumise reedab logifailide analüüsis ka graafik hääletuseks kulunud aja kohta. Selle järgi oli viimati nobedaimate näppudega just 104-aastane naine, kellel kulus alla 35 sekundi. Peaminister Taavi Rõivas demonstreeris enda elektroonilist hääletust 19.02.2015 youtube’i videos  (https://www.youtube.com/watch?v=yZ4s95lFkk4) Reformierakonna kontol ja koos m-ID koodide sisestamisega kulus temal e-hääletamiseks 56 sekundit (monteeritud videos). Mitte et Rõivas polnud lödisõrm, vaid tõenäoliselt hääletasid vanade inimeste koodidega nooremad ja korduva kogemusega näpud. Kuni 32-aastastel hääletajatel oli keskmine aeg ligi 3 minutit ehk 175 sekundit. Üle 75-aastased said hakkama alla 125 sekundi ehk alla 2 minuti. See lükkab ümber seni vananemise kohta teada olnud info, et nägemine halveneb, liigutused on aeglasemad ja teksti lugemisele kulub aega.

Elektrooniline valimine on hea viis hääli koguda. See on nüüd tõestatud!

Virgo Kruve

e-valimiste vaatleja

Joonise tekst.

Üle 75-aastased on vähemalt 1 minuti kiiremad elektroonilised hääletajad kui kuni 32-aastased keskmiselt, 104-aastane naine e-valis alla 35 sekundiga. Sünniaasta keskmine hääletuse aeg on  märgitud punktiga(vasakul mõõtkava sekundites). 2015. RK e-valimiste graafik Sven Heibergi, Arnis Parsovsi ja Jan Willemsoni logfailide analüüsist lk 32.

Jaga |