Andres Kork: Arstiabi rahastamine pole jätkusuutlik

„Tegelikult on seis selline, et kui jätkata arstiabi rahastamist 2008. aasta tasemel, katmata inflatsiooni, siis 2013. aastaks oleks kõik reservid läbi," ütles Kork. Ta tõi välja asjaolu, et sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud, et enne 2015. aastat ei hakata tegema plaane, kust leida lisaraha.

Kork arvas, et põhiline, mida tahetakse praeguse valitsuskoalitsiooni jätkamise puhul teha, on mahtude kokkutõmbamine kvaliteedi arvel. „Näiliselt räägitakse, et arstiabi kättesaadavus meil paraneb, mis tegelikult ei vasta tõele," ütles Kork.

„On olemas kolmik: arstiabi kättesaadavus, rahastamine ja kvaliteet. Meil on vähendatud rahastamist, sõnades aga suurendatud kättesaadavust. See tähendab, et meditsiini ABC järgi kvaliteet peab kukkuma, mis on objektiivne seaduspärasus," ütles Kork.

Tema sõnul peame midagi muutma, kui ei taha, et arstiabis midagi hullu ei juhtuks. Kork juhtis tähelepanu sellele, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldas möödunud aastal suure uurimuse, kus tulubaasi laiendamiseks soovitati mitmete ettepanekute seas ka kapitalimaksude tõstmist ehk rikkuse maksustamist. „Meie liberaalsed juhid, selle asemel et kasvatada rikkuse maksustamist, on aga otsustanud rikkuse maksustamist vähendada," märkis Kork.

Kork peatus Reformierakonna valimisprogrammis oleval ettepanekul kehtestada regressiivne astmeline sotsiaalmaks. Teiste sõnadega, see tähendab sotsiaalmaksule lae kehtestamist, kus kõrgemalt palgalt teatud piirist alates sotsiaalmaksu enam ei pea maksma. „WHO tegi ära sellekohased arvestused, mida see endaga kaasa tooks. Kui see ettepanek läheks käiku, et kahekordselt keskmiselt ei võeta sotsiaalmaksu, siis sotsiaalvaldkond kaotaks 2,26 miljardit krooni aastas," ütles Kork. Tema sõnul on Eesti valitud madalate maksude tee niisugune, millega edasi minna ilmselt ei saa.

-o-

Jaga |