Õiguskantsler ei täida oma põhiülesandeid

Toon eriti kurioosse näite. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 60 lõik 3 ütleb: „Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.“

Ei sõnagi eelvalimistest ega e-hääletamisest, millega rikutakse sama paragrahvi lõikes 1 öeldut: „Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.“

Järelikult rikuvad põhiseaduses sätestatut meie riigi juhtivad jõud (president, Riigikogu esimees, peaminister, Riigikohtu esimees, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees, õiguskantsler).

Õiguskantsler on aga vait nagu „kult rukkis“. Nii vähemalt armastab rahvas öelda.

Möödunud aasta detsembris Postimehes ilmunud artiklis „Teaduse ja seaduse autoriteedist“ kirjutab õiguskantsler Ülle Madise järgmist: „Õiguskantsleri põhitöö on kaitsta ühiskonda mulje eest, nagu poleks tõde olemas.“

 Kuid miks siis õiguskantsler seda tõde ei kaitse? Põhjusi selleks võib olla mitu. Näiteks võib Madise olla kallutatud mingisuguste poliitiliste jõudude poolt. (Meenutuseks: Ülle Madise töötas ajavahemikus 30. märts 2009 – 19. jaanuar 2015 president Toomas Hendrik Ilvese õigusnõunikuna.) Tal võivad olla vähesed teadmised õigusteadusest. Või ehk siis pulbitseb õiguskantsleris õigusvastane, kui mitte öelda, kuritegelik vajadus edvistada Euroopa Liidu ees nn. e-valimistega?

 Ülle Madise võtab sõna õigusteaduse teemal, samal ajal ise aru saamata, mida see õigusteadus endast üldse kujutab. Kuidas on õiguskantsler võimeline kirjutama õigusteadusest, kui ta ei ole võimeline aru saama põhiseadusse kirjutatust? Miks seni ei ole õiguskantsler jt kõrged riigiametnikud (Vabariigi President, Riigikogu esimees, peaminister, Riigikohtu esimees, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees) vastutanud põhiseadusse kirja pandu räige rikkumise eest? Paratamatult tekib küsimus: millega tegeleb meie justiitssüsteem?

Kuhu on Eestit viinud e-valimiste petturlusel rajanev Reformierakonna pikaealine valitsemine? Mülkasse. „Eestist on saanud Balti punane latern,“ kirjutas novembris 2015 Postimehe ajakirjanik Tõnis Oja. Tuleb tunnistada, et praegu kõigis majandusnäitajates on meie kunagine edu Läti ja Leedu ees vähenenud või täiesti olematuks muutunud, ütleb majandusekspert Heido Vitsur. Ka tulevik näib helgem pigem meie lõunanaabritel. Euroopa Komisjoni vastvalminud majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus aastatel 2016–2017 ainult 2,6 protsenti, Lätis 3,0–3,3 protsenti ning Leedus 2,9–3,4 protsenti. Niisugused on siis lood meie kuulsusrikaste „heaolupasundajatega“ alates president Toomas Hendrik Ilvesest ja peaminister Taavi Rõivasest.

 Ülle Madise ja teised „seadustevalvurid“ aga kaitsevad jätkuvalt Eesti põhiseaduse vastaseid e-valimisi, sel moel omalt poolt toetades igikestvat Reformierakonna võimu Maarjamaa üle.

KESKMÕTE: Kuidas on õiguskantsler võimeline kirjutama õigusteadusest, kui ta ei ole võimeline aru saama põhiseadusse kirjutatust?

ANDO LEPS, õigusteaduse doktor

Jaga |