Iseenesest ei juhtu siin ilmas midagi

URMI REINDE ja MIKK LÕHMUS,      09. november 2005


Vinni vallavanem Toomas Väinaste räägib, mis võis põhjustada tema suurima häältesaagi Lääne-Viru maakonnas

1. novembril läksime külla Vinni vallavanemale Toomas Väinastele, kes oli äsjastel valimistel Lääne-Virumaa ülekaalukalt kõige kõvem hääletooja, juhtides edetabelit 525 häälega. Järgnesid Rakvere linnapea Andres Jaadla 379 ja teatrijuht, „Õnne 13" staar Indrek Saar 350 valija toetusega.
Kohapeal koos vallavanemaga ringi sõites uurisime, mis on see iva, mis Vinni valla elu nii elamisväärseks ja atraktiivseks muudab, et vallarahvas sedavõrd üksmeelselt oma juhti toetab. Ühtlasi selgus kohapeal, et just 1. novembril sai Vinni vald 15aastaseks. Lausa piinlik, et lilli ega hinnalist kingitust pealinna untsantsakatel kaasas polnud.

Vilde kolhoosist Vinni vallaks
"See ju vana Vilde kolhoos seal Rakvere külje all, neil juba vene ajast saati kõik hästi," ütleb keegi, kellele kiidame üht ja teist head, mida Vinnis nägime ja kuulsime.
Ei tea, kas see just nii üksühene on, aga üks esimesi häid asju on küll teave, et Vinni vallas on peaaegu ainsa omavalitsusena Eestis positiivne iive. Olgugi et juurdekasv on väike, aga siiski on sel aastal registreeritud sünde rohkem kui viimseid lahkumisi. Selliste valdade hulka ei saa kindlasti pidada nn Tallinna kuldringi, kuhu inimesed kolivad hulgi perede kaupa ja kus parajasti keeb kinnisvarabuum tänu pealinlastele, kes hääletavad oma pealinna vastu – jalgadega.
Väinaste olekus, jutus ja käitumises näeb selget peremehehoiakut. Alustades ruumika ja huvitava projekti järgi valminud vallamaja tutvustamisest. "See pole päris uus, vaid Vilde kolhoosi endine kontorihoone," meenutab mees, kuidas ta ise siia valda valitsema jõudis.
Väinaste juhtis aastaid tootmisdirektorina Vinni naabermajandi, endise Roela sovhoosi tootmist, kus ta kasvatas oma sõnul "kanu, munejaid kanu, broilereid ja kalkuneid". Hiljem Tallinna kontoris neid linnuliike omavahel eristada püüdes sattusime päris rappa: et kui on muneja kana ja lihakana broiler, kes siis on veel lihtsalt kana? Väinastele mobiilikõnet täpsustamiseks ei julgenud siiski võtta.
Keskerakonda astus Väinaste omal ajal sellepärast, et "ega muidu midagi ei liiguta, kui kuhugi erakonda ei kuulu". Et Urmas Laht oli EPA kursusekaaslane ja Toomas Varek lähedane kolleeg, siis polnud erakonna valikuga erilist vaeva.
Vinni vallavanemaks sai Väinaste esimest korda 2002. aastal, vähem kui aasta enne eelmisi valimisi. Kõiketeadjad külakeeled räägivad, et tol ajal möllanud Vinni mail kired: vallavanemaid ja volikogu esimehi hääletati pukki ja pukist maha kord häältega 12:13, siis jälle 13:12.
Viimase kolme aastaga töötas Väinaste ennast vallavanemana üles ja sai maakonna suurimaks häältepüüdjaks. Mis sest, et kui poolisamaaline maakonnaleht (nagu üks vinnilane väljendus) Virumaa Teataja tulemused avaldas, pani ta juurde suuuuuure Jaadla pildi ja piiiiiiisikese Väinaste pildi.

Lapsed, töö, haridus, kultuur, sport
Praegu on Vinni vallas 5600 elanikku, viis raamatukogu, viis rahvamaja. Kolm vallakooli on Tudu Põhikool, Roela Põhikool ja üle Eesti heas kirjas Vinni-Pajusti Gümnaasium. Maad on 480 ruutkilomeetrit.
2005. aastal sai täis 40 aastat Vilde-nimelise raamatuauhinna väljaandmisest siinmail, mida ei ole vääranud okupatsioon, revolutsioon, koalitsioon ega opositsioon. Kõikide pärjatud kirjanike pildid on keskusehoone saalis väärikalt seina peal reas. Tõesti hea seltskond! 2004. aastal sai selle auhinna Doris Kareva ja aastal 2005 Viiu Härm.
Vinni vald on õigusega uhke üle maakonna kuulsa ja kasutatava spordikompleksi üle. Seda on pidevalt täiendatud, annab juba peaaegu et spaa mõõdud välja. Lisatud on jõusaal, kus töötab judotreenerina tuntud Riho Rannikmaa.
"Kohe alustame spordikompleksile konverentsisaali juurdeehitusega. Riigikogu eraldas meile lisaeelarvest 1,5 miljonit krooni ventilatsiooni parandamiseks. 2006. aasta riigieelarvest loodame raha majutusosa ehitamiseks. Siis saame toimida konverentsikeskusena ja teenindada kaasaegsetes tubades 50–60 inimest korraga. Kui tänapäeval ei pakuta kaasaegseid mugavusi elamiseks, tööks ja puhkuseks, sõidetakse teise kohta," teab Väinaste, kes näeb valmivat kompleksi Lääne-Virumaa tervisespordikeskusena.
Vald maksab oma eelarvest aastas 600 000 krooni, et kõik valla lapsed, lasteaiast kooli lõpuni, saaksid tasuta päevastes ujumistundides käia. Valla omainimestele on ujulas sooduspäevad: pensionäridele kaks korda kuus ja puuetega inimestele täiesti tasuta kaks korda kuus.

Vallavanema asi on inimese elu sünnist surmani
Väinaste sõnul peab vald toimima järjepideva võrguna, mis hakkab inimest mõjutama kohe elu alguses, sünnihetkest peale.
"Inimene tuleb ju kodust välja. Me peame teadma, milline perekond on, millega tegeldakse, mis mured. Kui on raskusi, võtab haridusnõunik need ette, teeb lastekaitsetööd. Kui asjad päris kurjaks lähevad, on oma osa valla munitsipaalpolitseinikul. Kool ja kodu peavad pidevalt koos töötama, laps ei kao silmapiirilt."
Väinaste juhtimisprintsiibid on sättinud süsteemi nii, et Vinni on ainus vald Eestis, kus asuvad osavallad: Viru-Jaagupi, Tudu ja Roela. Vallavalitsuse palgal töötavad piirkonnajuhid ja osavalla vanemad. Nii on igal külal piltlikult öeldes oma juht ega teki ääremaastumise tunnet. "Piirkonnajuhid on mul sellised, kes suhtlevad iga inimesega, kes vallas elab. Enne valimisi käidi küla vahel ringi ja kutsuti valima. Mitte ei öeldud, keda valida, vaid et üldse tuldaks välja."
Väinastel on selge, miks paljud valima ei lähe. Keegi ei kutsu neid. "Vallaelanik ei tule selle peale, et siin või seal võiks olla tänavavalgustus või kuhu on vaja kauplust või arstipunkti. Aga tuttavat inimest valima ta maal ikka tuleb."
Miks Väinaste ise nii palju hääli sai? "Iseenesest ei juhtu siin ilmas midagi! Mul oli palju asju pooleli," vastab Väinaste kavalalt. "Ju nad tahtsid, et ma need kõik ära teen."
Kohaliku võimu esindajale on üks tähtis asi üksikisiku tulumaks. Et see laekuks, peab inimesel ja tema perel vallas hea elada olema. "Tähtis ei ole, kus inimene töötab. Tähtis on, kus ta elab ja kus on sissekirjutus," väidab Väinaste.

Riigis väärtused sassis
"Demokraatia ei tohi vohada," on Väinaste järgmine juhtimispostulaat. Tema kui "tootmisest pärit" inimene tahab kiiresti asja ära teha ja järgmise käsile võtta. "Mis riigiametis toimub? Täna üks koosolek, kolme nädala pärast järgmine koosolek. Asja isegi ei otsustata, rääkimata tegemisest. Surm tuleb enne kohale, kui need demokraadid seal oma edasilükkamise lõpetavad." Ühe näitena oma sõnade õigustuseks toob Väinaste halvasti toimiva maareformi seaduse, mille kohta ta ütleb koguni "seadusetu seadus".
Suuremad Vinni maksumaksjad on Mõdriku Kutsekõrgkool, Indrek Klammeri firmad, OÜ Puider, AS Võhu Vein, OÜ Kadila PM, OÜ Rekandi Grupp.
Rakvere-lähedase vallana käib palju rahvast muidugi linnas tööl. Aga edeneb ka kohalik ettevõtlus. Viru-Jaagupis asub rootslastele kuuluv aiamööblifirma. Tuntud on Võhu Vein, mille omanikeringi kuulub riigikogulane Vello Tafenau, mees Rahvaliidust, millega Keskerakond on Vinnis taas kahekesi koalitsioonis. Väinastel endalgi on Rasivere puidufirma, mis toodab suvemaju (ekspordiks). Hetkel juhib ettevõtet abikaasa Anne Väinaste. Poeg töötab Tallinnas ehitusfirmas ja tütar lastehaiglas samuti pealinnas.
Ettevõtlusest rääkides üldistab Väinaste, et meie, eestlased, ei väärtusta seda, mida peaksime väärtustama. Vallas peame väärtustama eelkõige inimestele vajalikku. Kool, seltsimaja, lasteaed, teed, sport.
Ja väikeettevõtlus. Küsimuse peale, kuidas riik saaks toetada väikeettevõtlust, mis on Keskerakonna programmis uhkesti ja järjekindlalt kirjas, hakkab Väinaste naerma. Hakkab rääkima riigi keskmisest palgast, mis ei ole üldse mingi keskmine, kuna sealt on töötud ja muud abivajajad välja jäetud.
"8200 krooni võrduvat tänapäeval veneaegse 120 rublaga. Mida siis need peavad tegema, kes ei näe seda uneski? Mis asi on siis miinimumpalk, mida saab enamik? Vähemalt maal.
Aga küsimus oli, mida saab riik teha väikeettevõtja heaks," tuleb Väinastele meelde. "Loo ettevõtlikele inimestele tootmiseks tingimused. Puhastusseadmed, teed, side. Isegi korterid, kuhu töötajad elama panna. Ehita koolid – ei ole vaja rääkida ainult õpetajate palkadest, nagu see oleks põhiline. Ei ole. Põhiline on õpetaja töö sisuline kvaliteet. Ja sinna juurde kuulub loomulikult ka hea palk."
Väinaste lõpetab põhisõnumiga, et Eesti riik peab toetama neid, kes väärtusi juurde tekitavad. "Peame teadma, kust riiki raha tuleb, siis saame seda jagada. Kui me tahame ainult jagada, pole mõtet ajada juttu ühiskonna arengust."

KESKNÄDALAGA RAAMATUKOGUS: Mis paneb vallaelanikud oma vallavanema poolt hääletama? Toomas Väinaste arvates see, kui teed ja väärtustad seda, mis inimestele kõige vajalikum on. Kool, seltsimaja, lasteaed, teed, sport. Ja rahaallikana väikeettevõtlus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)