Meikari juhtum läks ka rahvusvaheliselt kuumaks

Seminaril olid esindatud Siseministeerium, Justiitsministeerium, Kaitsepolitseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Ühing Korruptsioonivaba Eesti, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik partei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mida esindas Andres Anvelt, ja Eesti Keskerakond, mille esindajaks oli Kalle Klandorf. IDEA-t esindas kaks liiget, kellest üks oli endine Rootsi julgeolekupolitsei töötaja.

Meikari juhtum endiselt kuum

Arutelu käigus puudutati muu seas ka hiljuti Eestis lahvatanud Reformierakonna rahastamise skandaali, kus erakonna liige Silver Meikar tunnistas avalikult, et kandis erakonnale raha, mille päritolus ta polnud kindel.

IDEA esindajad üllatusid, kuuldes, kui palju on Eestis seadusepiiranguid, mis peaksid erakondade rahastamist reguleerima. Samal ajal näitab ajakirjanduses ilmuvate rahastamisskandaalide arv vastupidist tendentsi. Pikema ajalooga ja Eestist enam arenenud demokraatiaga Rootsis, kus nii IDEA kui ka Rootsi Sotsiaaldemokraatliku partei esindajate väitel on erakondade rahastamine vaba, taolisi juhtumeid ei ole.

Soovist seadustest tulenevaid piiranguid eirata ja annetusi maskeerida, leiutavad Riigikogus neid samu seadusi läbi surunud erakonnad erinevaid skeeme. Nii näiteks avalikustas ajakirjandus ligikaudu poolteist aastat tagasi IRLi büroo müügiga seotud kahtlase äritehingu, kus äriruumidest esmamuljel huvitatud ostja kandis erakonna pangakontole kopsaka sissemaksu. Natukese aja pärast arusaamatutel põhjustel tehingust loobunud ostja jättis partei arveldusarvele 61 000 euro suuruse maksuvaba tulu, mida erakond kasutas valimisvõlgade tasumiseks. Nüüdseks on politsei Tatjana ja Vjatšeslav Manguse varad arestinud seoses rahapesu kahtlusega.

Mai eelviimasel päeval avalikustas Äripäev fakte, mis näitavad, et aastaid Eestis valitsust juhtinud erakonna tegevus pole olnud läbipaistev. Reformierakonna võimalikke rahastamisskeeme uurides avastas Äripäev, et erakonna kolme viimast valimiskampaaniat aidanud firma Fidenter OÜ omanik või omanikud varjavad end avalikkuse eest Šveitsis asuva privaatpanga Bank Julius Baer ja Co Eesti pangakonto taha. Huvitav on ka see, et koostööd Fidenteriga tehti ainult nendel aastatel, kui toimusid europarlamendi, kohalike omavalitsuste ja riigikogu valimised. On tähelepanuväärne, et Reformierakond palkas appi propagandat tegema sisulise majandustegevuseta firma, mille ainus juhatuse liige on reformierakondlane Remo Tiigirand. Avalikest andmebaasidest kättesaadavad faktid viitavad ka sellele, et Reformierakond on üritanud oma äripartnerit varjata.

Eesti õiguskaitseorganite töö puudulik

Välismaal raha hoidmise eelis on see, et kogu pangakonto tehingute ajalugu on konfidentsiaalne ning pank ei väljasta rahaliikumise kohta informatsiooni ka sellekohase nõude laekumisel kas või Eesti õiguskaitseorganitelt.

Seadus nõuab, et parteidele annetajad on eraisikud. Aga on ka arusaadav annetajate soovimatus oma nime avalikustada. Peamine ja paraku praktikas ka kinnitust leidnud kartus on see, et opositsioonierakonda toetavate eraisikutega seotud ettevõtteid püütakse põhja lasta. Selleks kasutatakse igasuguseid vahendeid. Protsessi kaasatakse maksuametit, kapot ja prokuratuuri. Õiguskaitseorganid püüavad mõjutada kohtunikke nende otsuste tegemisel. Kahtlastesse kriminaalasjadesse vägisi kaasatõmmatud „ohvreid“ ähvardatakse ja mõnitatakse, et nad tunnistaksid oma süüd. Tuletagem meelde pikaajalist ja suurt meediakajastust pälvinud maadevahetuse skandaali, mis lõppes Harju Maakohtus osaliste õigeksmõistmisega.

Kuid kes vastutab nii firmade kui ka inimeste rikutud maine eest ja kes saab karistuse ligi kaheksa aastat kestnud kohtualuste ebaseadusliku jälitamise ja eraellu sekkumise eest? Seda, et uurimise käigus teostatud jälitustoimingud ei vastanud seaduses esitatud nõuetele, kinnitas ka kohtunik Valeri Lõõnik. Samuti heitis ta prokuratuurile ja kapole ette inimeste põhiõiguste rikkumist. Kohtunik ei olnud rahul asjaoluga, et prokuratuur kasutas eksperdina sama kapo ametnikku, kes osales läbiotsimistes ja asitõendite konfiskeerimisel, mis pani eksperdi erapooletuse tõsise kahtluse alla.

Miks on osa erakondi puutumatud?

IDEA ja Rootsi Sotsiaaldemokraatliku partei esindajate sõnul ei huvita Rootsis kedagi, kust erakond raha saab ja kas see on eraisiku või juriidilise isiku annetus, on see avalikustatud või salaja tehtud. Seetõttu ei ole Rootsis ühtegi erakondade rahastamise uurimist ega kohtuasja.

Loomulikult ei tähendaks see riigistruktuuride ja kohalike omavalitsuste vahendite kasutamist. Mingisugune regulatsioon peab ikkagi olema. Kuid kui Rootsis jõuti järeldusele, et parteide rahastamine riigi julgeolekut ei ohusta, siis miks levib meil valitsuserakondade poolt levitatud foobia, et välisriigist saadud raha ohustab tingimata Eesti suveräänsust? Miks siis IRLi paljastatud kahtlane elamislubade äri, mis ehitati Eesti Vabariiki ohustavale vene rahale, ei olnud piisavaks põhjuseks, et neid ebaõnnestunud Riigikogu ja Tallinna Linnavolikogu ärimehi mõjuagentideks tembeldada? Või kehtib see reegel valikuliselt – ainult teatud erakonna suhtes?

Paljudes küsimustes võtame eeskujuks Põhjamaad. Kuid me ei soovi tutvuda lähinaabrite riigikorra ja erakonna korralduslike seadustega. Eesti seadustest tulenevate piirangute rohkus sunnib meie erakondi oma annetajaid varjama ning paneb neid olukorda, kus muud moodi rahastada kui seadust rikkudes ei ole praktiliselt võimalik. Kas tasub kõiki elusituatsioone ja juba tekkinud tavasid seadustega reguleerida? Seetõttu arvan, et erakondade rahastamine on rohkem eetika ja moraali küsimus. Ajalugu on näidanud, et seaduste rangemaks muutmine ei too oodatud tulemusi ja igast seadusest on alati võimalik mööda hiilida.

Jelena Kalbina, Keskerakonna aukohtu sekretär ja Kristiine piirkonna juhatuse liige

Jaga |