![]() Enne karistus, siis süüdistusOUDEKKI LOONE, 03. august 2016Kujutlegem üht linna. Linnapeaks valitakse rahva suure toetusega inimene, kes teeb selles linnas riigivalitsusest väga erinevat poliitikat. Linnarahvas kiidab selle poliitika heaks ning annab linnapeale valimistel üha rohkem hääli. Kujutlegem, et prokuratuurile see ei meeldi ja ta esitab linnapeale kahtlustuse suvalises kuriteos, mis natuke seostub linna asjadega.
Eesti kriminaalmenetluse seaduse kohaselt võib kohus määrusega eemaldada linnapea ametist. Seda määrust saab iga nelja kuu tagant pikendada ja pikendamisi edasi kaevata ei saa. Linnapead saab nii hoida valitsemisest eemal kogu valimistevahelise perioodi jooksul. Pärast saab ütelda, et “oi, me ei esitagi süüdistust, ei olnudki midagi”. Valitsusest erinev poliitika jääb aga ellu viimata, elanikud ei näe oma silmaga, et teisiti saab ka. Demokraatia lakkab olemast, sest kohtuvõim otsustab, kuidas võib poliitikat teha ja kuidas mitte. Nagu kõik mõistavad, pole kahjuks tegemist juriidilise fantaasiaga. Edgar Savisaare juhtum näitab, et Eesti kriminaalmenetluse seadustik on mitmelt poolt vigane. Tallinna linnapead hoitakse aasta aega tööst eemal sisuliste põhjendusteta ning võimaluseta niisugust otsust edasi kaevata. Prokuratuur on seni väitnud, et linnapea ametikohal töötades muudab Edgar Savisaar tunnistajad endast (emotsionaalselt) sõltuvaks, ja see segab uurimist. Tänaseks on tunnistused võetud, avalikkusenigi jõudnud, kuid neist ei paista mingeid mõjutamiskatseid. Vastupidi, paistab tavaline linnajuhtimine, kus ametnikud langetavad otsuseid ise, oma võimu piires. Linnapea või vallavanema eemaldamine ametikohalt on seaduse mõtte kohaselt ajutine meede takistamaks tõendusteabe hävitamist või tunnistajate mõjutamist. Selline eemaldamine oleks ehk arusaadav teatud väga spetsiifilistel juhtudel ja võimalikult lühikese aja vältel. Tänaseks on prokuratuur kogunud materjali 29 toimiku jagu ning selle ka Edgar Savisaare advokaatidele üle andnud. Teabe hävitamisest ei saa seega enam samuti juttu olla. Kuid vaatamata kõigele sellele ei lubata Tallinna linnapeal oma ametikohuseid täita. Meie põhiseaduse paragrahv 11 ütleb, et õigusi ja vabadusi ei tohi piirata viisil, mis pole demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning et piirang ei tohi moonutada õiguste ja vabaduste olemust. Paragrahv 12 ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida poliitiliste vaadete alusel. Paragrahvi 15 kohaselt kuulutab kohus põhiseadusvastaseks mis tahes seaduse, õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Reaalsuses on aga täna Edgar Savisaarele sisuliselt määratud karistus – keelatud tegutseda linnapeana – enne seda, kui talle on isegi süüdistus esitatud. Tundub, nagu oleks meie põhiseadus muutunud paberitükiks, mis on jäänud sahtlinurka tolmu koguma. Kui soovime oma demokraatiat päästa ja põhiseaduse taas elavaks sõnaks teha, siis tuleb kriminaalmenetluse seadustik ümber kirjutada. Tehes võimatuks kohtuvõimu kasutamise poliitiliste oponentide kõrvaldamiseks. Tehes võimatuks selle, et prokuratuur võib “uurimise” nimetuse all inimest karistada enne, kui kohus on kolmes astmes oma otsused teinud ja inimesel on olnud võimalus end kaitsta. Praegu ei ole „uurimise“ tarbeks ametist kõrvaldatul võimalik isegi seda karistust edasi kaevata, kui esimese astme kohus on prokuratuuriga nõus. Õigusriikides see nii ei käi. Keskerakonna Riigikogu-fraktsiooni üheks olulisemaks ülesandeks sel sügisel on Eesti kriminaalmenetluse viimine taas kooskõlla põhiseadusega ja õigusriigi alustega. OUDEKKI LOONE, Keskerakonna peasekretär Viimati muudetud: 03.08.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |