Euroopa kannatus Ukraina suhtes katkemas

MAILIS REPS

Riigikogu liige, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige

Viimase kümnendi jooksul on Ukraina pidevalt olnud rahvusvahelise tähelepanu keskmes, kuid kahjuks mitte just positiivses võtmes.

Peale presidendivalimisi alustas vastvalitud president Viktor Yanukovych hoogsalt reformide elluviimist, mis eelmise presidendi ajal olid parlamendi, presidendi ja peaministri vaheliste kemplemiste tõttu peatunud. Euroopa riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid märkasid nii mõnegi reformikava juures murelikke märke võimu koondamisest, kuid liiga kiireid kokkuvõtteid ei soovitud ka tegema hakata. Oli ju president just valitud ning Timoshenko ja Yushchenko omavaheline arveteõiendamine oli kõiki ära tüüdanud.

Meedia püüab valitsusele meeldida

Seetõttu võeti ka Euroopa Nõukogus märke meedia kontrollimisest, kohtusüsteemi allutamisest poliitilisele survele ning julgeolekuorganite erilist huvi opositsiooni ja valitsusväliste organisatsioonide suhtes äraootavalt. Tänaseks on mitmed märgid muutunud trendiks, mis selgelt näitab, et president Yanukovych ja Regioonide Partei soovivad Ukraina ühiskonda vertikaalselt üles ehitada.

Kõige häälekamalt esitasid oma vastuseisu president Yanukovychi reformidele ajakirjanikud, kes muretsesid, et sõnavabadus ja meediavabadus Ukrainas on ohus. Enamikel kohtumistel Ukrainas on ajakirjanikud ja sõnavabaduse eest seisvad organisatsioonid rõhutanud, et tsensuuri Ukraina poliitikute poolt ei rakendata, küll aga püüavad meediaväljaannete omanikud uuele võimule meelepärased olla. Põhjustena tuuakse välja vajadus oma teiste äridega pinnale jääda, ei soovita võime pahandada või loodetakse meelepärase käitumisega võita presidendi usaldust. Selline iseeneslik tsensuur on märgatav, sest uudistesaated räägivad positiivselt ainult valitsevast koalitsioonist.

Kohtunikud poliitilise surve all

Teise vaidlusküsimusena on arutluse all kohtureform. Kohtusüsteemi reformi on Ukrainas juba ammu oodatud, sest rahva usaldus kohtusüsteemi vastu on madal ning korruptsioon on levinud kõrgel tasemel. Seetõttu olid kohtunike distsiplinaarkorras vabastamise ja sisekontrolli tugevdamise otsused vajalikud.

Kuid samas on see kaasa toonud soovimatute kohtunike vabastamise ning teiste kohtunike ebakindluse ja hirmu.

Veelgi enam, kohtunike isevalitav kontrollorgan koosneb valitsusele lähedastest inimestest, mis suurendab õigusemõistjate hirmu ja teadmust, et nad on poliitilise surve all. Just kohtusüsteemi poliitiline sõltuvus ongi olnud peamiseks küsimuseks opositsioonipoliitikute kohtuprotsesside juures.

Opositsioonipoliitikute ja endise peaministri Yulia Timoshenko valitsuste ametnike vastu suunatud kriminaaluurimine algas 2010. aastal. Kõige enam ongi tähelepanu pälvinud Yulia Timoshenko ise, endine siseminister Juri Lutsenko ja kaitseminister Valeriy Ivashchenko. Lutsenko vastu on esitatud süüdistused kriminaalkoodeksi paragrahvide 191 (riigivara ebaeesmärgipärane kasutamine) ja 365 (ametlike volituste ületamine) alusel, sest ta olevat miilitsapäeval jaganud liiga palju medaleid ja lilli ning olevat edutanud oma autojuhi politseiniku staatusesse. Ta arreteeriti 21. augustil 2010 ja on alates sellest ajast olnud vahi all.

Timoshenko süüdistamine

Timoshenko on tänini süüdistuse saanud paragrahvide 364 ja 365 alusel - ta olevat ületanud volitusi ja kuritarvitanud oma ametkondlikku positsiooni. Süüdistatuna selles, et ta väidetavalt ebaseaduslikult kirjutas 2009. a. alla Ukraina „Naftogasi" ja Venemaa „Gazpromi" vahelisele lepingule.

Samas olid 2009. aasta gaasikriisi ajal Euroopa naabrid eluliselt huvitatud, et gaasileping võimalikult kiiresti sünniks, sest külm talv nõudis ülikiiresti gaasitransiidi jätkamist.

Alates 5. augustist 2010 on Timoshenko olnud vanglas.

Kõigepealt eeluurimise all ning 11. oktoobrist 2011 mõistis kohus Timoshenkole seitse aastat vangistust, ning ta peab maksma 150 miljonit eurot väidetavalt riigile tekitatud kahju eest. Veelgi enam, kohus keelas tal kolm aastat töötada avalikus sektoris.

Poliitiliselt motiveeritud kaasused

Loomulikult ei tohi keegi, sealhulgas ka endised ja praegused valitsuse liikmed, olla seadustest kõrgemal. Kuid rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on need kaasused motiveeritud siiski peamiselt poliitiliselt.

Sõnum opositsioonipoliitikutele ja uutele tärkavatele jõududele (näiteks poksimaailmameistri Vitali Klitschko juhitavale Ukraina Demokraatliku Reformi Erakonnale) on selge: olge oma kriitikas ettevaatlikud!

Muret tekitab nende kohtuprotsesside juures just see, et tuuakse välja Ukraina õigussüsteemi suuremad puudused - lisaks süüdistajale on ka prokuratuuril siiani õigus juurdlust läbi viia.

Kriminaalmenetluse seaduse alusel ei ole Ukrainas kaitsel selliseid õigusi nagu õigusriigile kohane, ning kaitsjatest kui võrdsetest vastastest süüdistajatele on võimatu rääkida. Näiteks oli võimalik süüdistustoimikutega tutvuda vaid kohapeal ning süüdistaja poolt määratud ajal, koopiaid teha ei olnud võimalik.

Kuid peamiseks probleemiks oli ja on kohtunike sõltuvus. Peale viimaseid kohtusüsteemi reforme on kohtunikke võimalik vabastada vaid paari nädalaga ning konkreetsed näited tuntud kohtunike peal toimunust näitavad, et sisulisi põhjendusi ei toodagi.

Seega ei saa rääkida kohtunike erapooletusest, samuti võimekusest käsitleda kohtuprotsessis fakte. Kaitseadvokaatide selge seisukoht on selline: kõigepealt on ära otsustatud nende isikute ring, keda poliitikast kõrvaldada ja teistele hoiatavaks eeskujuks tuua, ning alles seejärel on püütud leida tõendeid.

Ukraina positiivsed reformid

Viimastel kuudel on Ukrainat iseloomustanud mitmed positiivsed sammud Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu suunas. Kuid poliitilisteks kiskuvad kohtuprotsessid on tõmmanud varju kõigele muule.

Ka mina võin nimetada mitut positiivset reformi, mida Ukraina on alustanud või mille suunas on astunud põhimõttelisi samme.

Kuid poliitilised kohtuprotsessid võtavad kogu tähelepanu, ning isegi kui majanduskoostöö Euroopaga teatud tingimustel laieneb, ei tule see kellelegi enam kergelt.

Täna on selge, et president Yanukovychi visiit Brüsselisse on edasi lükatud ning et nii Euroopa Liit kui hetkel ka Euroopa Nõukogu (debatt toimub jaanuaris) on valmis veel veidi ootama. On ju veel võimalik astuda konkreetseid samme, näiteks dekriminaliseerida paragrahvide 364 ja 365 kehtetuks tunnistamisega poliitiliste otsuste kriminaalkorras karistamine; vabastada opositsioonipoliitikud ning võimaldada neil eelolevatel sügisestel parlamendivalimistel osaleda, viies kohtureformi sisse vajalikud muudatused, mida Euroopa Nõukogu eksperdid on nõudnud.

Seega on Euroopa praegu Ukraina suhtes veel äraootav, kuid kannatus on kiirelt katkemas.

[ESIKÜLJEFOTO ALLKIRI] KES KELLELE LILLI ANNAB? Kas Eesti poliitik Ukraina presidendile või Ukraina president Viktor Yanukovych võluvale Mailis Repsile? Reps käis eelmisel nädalal Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni koosseisus visiidil Ukrainas.

MAILIS REPS

Jaga |