![]() Nädala juubilar MARGARET THATCHER 85INDREK VEISERIK, 13. oktoober 2010Ametliku versiooni kohaselt loobus ebapopulaarseks muutunud Margaret Thatcher 1990. aastal peaministriametist oma kabineti ministrite otsekoheste nõudmiste ja Konservatiivses Parteis aset leidnud rivaliteedi tõttu. Mullu linastunud BBC draama „Margaret", mis põhineb peaministri lähimate usaldusisikute ütlustel, väidab aga hoopis vastupidist. Nimelt olevat Thatcher trotsinud meeskolleegide soovitusi, tahtes igal juhul jätkata oma ametis. Ta olevat nädal enne tagasiastumist kohtunud kuninganna Elizabeth II-ga. Ainus temaga võrdväärne naine riigis suutis lõpuks veenda Thatcherit ametist loobuma. „Raudne Leedi" pole seda kohtumist ja kuninganna tahtele allumist siiski kunagi tunnistanud. Margaret Hilda Thatcher sündis 13. oktoobril 1925 vürtspoodniku tütrena Inglismaal Granthamis . Ta õppis Oxfordis keemiat ja Londonis õigusteadust ning oli tudengina Oxfordi Ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. 1940.-1950. aastatel töötas Thatcher algul keemikuna ja hiljem advokaadina. 1959 valiti ta Briti parlamendi alamkotta, kuhu ta kuulus aastani 1992. 1970-1974 oli Thatcher Edward Heathi valitsuses haridus- ja teadusminister. 1975. aastal sai temast Konservatiivse Partei liider. Neli järgmist aastat tegutses ta edukalt opositsiooni liidrina. Suurbritannia peaministriks sai Thatcher 1979. aastal. Tema eesmärk oli vähendada riigi rolli majanduses ja sotsiaalsfääris. Thatcher üritas majandussektoreid dereguleerida, ametiühingute mõju kahandada, maksukoormust vähendada. Esimene ja siiani ainus Briti naisvalitsusjuht ajas ranget rahanduspoliitikat, pooldas liberaalset ettevõtluskeskkonda, sulges kahjumis riigiettevõtteid. Thatcheri majanduspoliitika kandis 1980. aastate esimesel poolel kasulikku vilja. 1989. aastal kehtestati Thatcheri eestvõttel Suurbritannias isikumaks (poll tax). Thatcher asendas Suurbritannias aastasadu kehtinud kinnisvaramaksu sisuliselt pearahaga. See otsus osutus saareriigis kõikjal, eriti Šotimaal äärmiselt ebapopulaarseks. Toimusid mitmed rahvarahutused. Konservatiivid kartsid kohtade kaotusi parlamendis. Isikumaksu kehtestamine oli ka üks peamisi põhjuseid, miks Thatcher lõpetas peagi poliitilise laibana. Välispoliitikuna ei olnud Thatcher samuti kuigi edukas. 1982. aastal sõdisid britid Argentiinaga Falklandi saarte pärast. Selle sõja järelmõjud tekitavad kahe riigi vahel pingeid siiani. Euroopaga suhtlemise asemel eelistas Thatcher USA-ga sidemeid tugevdada. Ta pidas Brugges (Belgia) kuulsa kõne, milles oli kriitiline Euroliidu suhtes ja julgustas looma Suurbritannias euroskeptilist „Brugge gruppi". Selline hoiak pahandas paljusid Briti poliitikuid ja Euroopa suurriikide juhte. 1990. aasta novembris astus pikaaegne Briti välisminister Geoffrey Howe tagasi, protestides Thatcheri Euroopa-poliitika vastu. Sellele järgnenud Howe'i kõne oluliselt kahandas Thatcheri usaldusväärsust konservatiivide seas. Pärast isikumaksu kehtestamist ja Brugge-kõnet oli konservatiividel selge, et 1990. aasta üldvalimistele Thatcheri juhtimisel minna tähendaks fiaskot. Novembris 1990 loobus Thatcher lõpuks peaministrikohast. Kuigi tema viimane ametiaeg jäi poolikuks, oli selline viis poliitiliselt areenilt lahkuda „Raudsele Leedile" ilmselt märksa väärikam kui valimistel täielikult põruda. Tema järel sai peaministriks John Major. Thatcherist on kirjutatud palju meedias ja üllitatud ohtralt raamatuid. Ainus, mille kohta teavet napib, on naispoliitiku pereelu. Kui Denis Thatcher 1949. aastal tulevase abikaasa Margaret Robertsiga kohtus, ei osanud ta arvata, et sellest alati naeratavast piigast saab tulevikus „Raudne Leedi". Kahe aasta pärast nad abiellusid ning 1953. aastal sündisid perre kaksikud Mark ja Carol. Toonastel piltidel on Margaret ikka veel alati naeratav ja pehmete näojoontega. Muutus tema ilmes toimus pärast otsust minna poliitikasse. Denis Thatcheri kohta teati peamiselt vaid kolme asja: tema elu suurimad lemmikud olid golf ja džinn ning igavene armastus Margareti vastu. „Minu ülesanne on tagada Margaretile tunne, et ta pole kunagi üksi," kommenteeris ta ajakirjandusele. Üle viiekümne aasta kestnud abielu pidi olema igatahes raudne, et seda ilma ühegi skandaalita koos hoida. Denis Thatcher suri 88-aastaselt 2003. aastal.
Thatcher leidis endale 1990-ndatel palju järgijaid üle kogu maailma. Eestis on tema tuntuimaks õpilaseks IRL-i esimees ja endine peaminister Mart Laar. Nähes 1980-ndate lõpus, et thatcherism tüürib riiki karidele, nõudis Briti avalikkus kõhklematult Raudse Leedi väljavahetamist. Ei jäädud mineviku kuulsusrikastele mälestustele nostalgitsema. Eestis taob aga Laar siiani thatcherismi nõiatrummi, mille tagajärjeks Eesti majanduse vaevaline hingitsemine ning sajad tuhanded töötud. INDREK VEISERIK
Viimati muudetud: 13.10.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |