Positiivsed muutused riigis, põnevad ajad Riigikogus ja välisvisiidid

Eelmisel neljapäeval valis Riigikogu aga kogu juhatust, seega lisaks aseesimeestele valiti taas ka Riigikogu esimeest. Valimistel seati esimehekandidaadina üles üks kandidaat, kelleks oli pikaajaline Riigikogu liige Eiki Nestor ning kes muidugi jätkab tööd spiikrina. Ka asespiikrite koosseisus ei toimunud muudatusi. Asjaolu, et juhatuses jätkab tööd sama koosseis, mis juba detsembris valitud sai, peegeldab minu hinnangul Riigikogu liikmete rahulolu ja usaldust senise juhatuse töö vastu. Olgugi et uute asespiikritega juhatus sai enne iga-aastaseid korralisi valimisi ametis olla kõigest 16 nädalat, suutsime vaatamata lühikesele ajale korda saata nii mõndagi.

Tegevus Riigikogus

Enne aasta lõppu pidasime ööistungi, kus saime eelmise valitsuse poolt algatatud riigieelarvet muuta vaid ühe protsendi võrra. Muudatustena nägime ette, et sel aastal tõuseks keskmine vanaduspension 20 euro võrra ning jääks ka tulevikus maksuvabaks. Üksielavatele pensionäridele lõime uue toetuse, mis toob pensionäridele igal aastal täiendavad 115 eurot juurde. Lisaks suurendasime vahendeid kooliõpetajate ja lasteaiaõpetajate palkade järkjärguliseks tõstmiseks, et õpetajate palk moodustaks 2019. aastal 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.

Muudatusi oli teisigi. Pean väga tähtsaks seda, et uus valitsus otsustas põllumeestele maksta järgmisel aastal peaaegu 20 miljoni euro ulatuses üleminekutoetusi. Selle aasta 1. juulist muutub märgatavalt ka lasterikaste perede toetamise süsteem. Nimelt hakkab kolme ja enama lapsega pere saama riigilt kuus täiendavalt vähemalt 500-eurost toetust. Riigieelarve vastuvõtmisel suutsime ära jätta mitmeid negatiivseid otsuseid, mida eelmine valitsus oli eelarvesse katteallikatena planeerinud. Nii tühistasime diisliaktsiisi tõusu, lükkasime edasi kütuseaktsiisi tõusu ning jätsime ära majutusteenuste käibemaksumäära tõusu seniselt 9%-lt 14%-le.

Positiivseid muudatusi tuleb ka alanud aastal. Näiteks on Riigikogus juba menetlusse võetud seadusemuudatus, millega tehakse huviharidus ja huvitegevus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks; selleks nähakse riigieelarvest valdadele ja linnadele tänavu septembris ette 6 miljonit eurot ja alates järgmisest aastast juba 15 miljonit eurot.

Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud ka valimisseaduse muudatusi puudutava eelnõu, et elektroonilise eelhääletamise perioodi lühendada nelja päeva võrra. Pean väga tähtsaks, et Keskerakond on valitsusse tõustes ellu viimas ka enda varasemaid lubadusi, olgu selleks siis e-valimiste küsimus, tasuta ühistransport või madalapalgaliste sissetulekute suurendamine.

Valitsuse esimesed kuud on olnud tõepoolest ka Riigikogu jaoks väga toimekad. Oleme Riigikogus moodustanud mitu erikomisjoni. Nii on näiteks alustanud tööd rahvastikukriisi probleemkomisjon, mille juhiks sai keskerakondlane Siret Kotka. Tema ülesandeks on kaardistada rahvastikuga seotud probleemide hetkeseis ning välja töötada ettepanekud olukorra parandamiseks. Tööd alustas ka riigireformi arengusuundade väljatöötamisega tegelev erikomisjon, mille ülesandeks on jälgida ja analüüsida haldusreformi elluviimist ning hinnata tegevuste mõju regionaalhalduse ümberkorraldamisele.

Ka on lõppenud juhatuse üks suuremaid väljakutseid, milleks oli jaanuaris välja kuulutatud konkurss Riigikogu Kantselei uue direktori leidmiseks. Kokku laekusid konkursile avaldused 26 kandidaadilt, kellest lõppvooru pääses vaid kolm. Otsustasime üksmeelselt toetada Peep Jahilo kandidatuuri. Tema ametiaeg kantselei juhina algab 15. juulil ning kestab viis aastat. Otsuse just tema kandidatuuri toetamiseks langetasin põhjusel, et tegu on tugeva juhtimiskogemusega inimesega, kes on varasemalt töötanud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantslerina, nii siseauditi osakonna kui ka personaliosakonna peadirektorina. Samuti on tegu pikaajalise diplomaadiga, kes on olnud Eesti saadik näiteks sellistes Skandinaaviamaades nagu Island ja Norra. Peep Jahiloga töötasime nõunikena koos ka president Lennart Meri juures.

Euroopa Liidu ühtsus ja Rooma lepingu 60. aastapäev

Märtsikuus, veel enne uut ametiaega, jõudsin teha ka oma esimese välisvisiidi Riigikogu asespiikrina Rooma, kus esindasin Eestit Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul korraldatud Euroopa riikide parlamendispiikrite konverentsil. Rooma leping sõlmiti 1957. aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Selle lepinguga nähti ette Euroopa ühisturu asutamine, kapitali ja tööjõu vaba liikumine, samuti tollitariifide ja kaubandustõkete järkjärguline kaotamine lepinguga liitunute vahel. Konverentsil olid esindatud peaaegu kõigi liikmesriikide parlamendijuhid ja teised EL juhtivad poliitikud. Roomas toimunud kohtumistel õnnestus mul arutada Euroopa tuleviku üle lisaks naaberriikide parlamendijuhtidele ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga. Itaalia Vabariigi presidendi Sergio Mattarella residentsis toimunud pidulikul lõunal vestlesin Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani ning Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansiga.

Kõnelustel oli läbivaks teemaks Euroopa edasine tulevik, millise kursi liit võtab ning kuidas seistakse vastu liidus üles kerkinud probleemidele. Oluliseks peeti koostöö säilitamist liiduüleselt, kuid rõhutati ka vajadust tihendada koostööd liikmesriikidest naaberriikide vahel. Tähelepanu juhiti erinevates riikides pead tõstnud populismile ning probleemile, mis on seotud noorte jahenenud suhtumisega Euroopa Liitu. Kokkuvõttes leiti üheselt, et liikmesriigid peavad ühiselt vastutama ja vastu seisma Euroopas üles kerkinud probleemidele, kodanikele rohkem selgitama ja põhjendama vastuvõetud otsuseid ning säilitama, vaatamata Brexitile, oma tugevuse ja juhtiva rolli Euroopas. Kõnelustel tõstatas nii mõnigi liikmesriik küsimuse Euroopa Liidu laienemisest, seda näiteks Ukraina suunas.

Pidasin konverentsil ka ingliskeelse kõne, milles rõhutasin nii majandusliku ja poliitilise kui ka julgeolekualase koostöö jätkumise vajalikkust. Selles kõnes panin liikmesriikidele südamele pidada rohkem dialoogi kodanikega teemal: kuidas ja miks on EL meile oluline. Leian, et liikmesriigid peavad rohkem kuulama kodanikke ning tegelema eelkõige küsimustega, mis neile muret valmistavad, kuid lahendused tuleb leida ka probleemidele, mis puudutavad välispiiride kaitset ning suurenenud terrorismiohtu nii liidu sees kui ka selle ümber. Tõin esile ka vajaduse ehitada tugev ja tõhus koostööstruktuur Ühendkuningriigiga, sest väga erinevate liikmesriikide kodanikud omavad täna sidemeid sealse ettevõtlusega, töötavad ning elavad seal.

Kohtumised Eestimaa inimestega

Sarnaselt endisele Riigikogu asespiikrile Jüri Ratasele olen ka mina asespiikrina võtnud ette erinevate omavalitsuste külastamise. Kolme kuu jooksul olen külastanud kõiki Eesti maakondi. Maakonnavisiitidel olen kokku külastatud rohkem kui 30 omavalitsusüksust, üle 20 haridusasutuse, 16 ettevõtet, kohtunud paljude linna- ja vallajuhtide, volikogude esimeeste ja liikmetega, ettevõtjate, kooliõpetajate ning muidugi ka kohalike elanikega. Kohtumistele kaasasin piirkonnast valitud Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Samasuguseid ringsõite planeerin teha ka uuel ametiajal, sest ikka ja jälle jäi mõnes vallas aega väheseks või ei õnnestunud ajanappuse tõttu kohtuda soovi avaldanud ettevõtjate ning kohalike elanikega. Seetõttu alustan uute ringsõitudega juba aprillis. Hetkel on plaanis uuesti külastada Jõgeva maakonda, teha visiit Pärnumaale ning minna kindlasti tagasi ka Lääne-Virumaale, et kohtuda seal tegutsevate ettevõtjatega.

Maakonnavisiitidelt saadud tagasiside on olnud igati vajalik nii igapäevaseks tööks Riigikogus kui ka sisendi andmiseks valitsuses olevatele ministritele.

Kohalikud valimised ning Keskerakonna platvorm

Ringsõitudelt saadud ettepanekuid, lahendamist vajavaid murekohti ning täiendavaid ideid oleme arutanud Keskerakonna valimisprogrammi välja töötamise meeskonnaga, mille eestvedajaks sel aastal olen. Nii nagu eelmistel aastatel, tuleb ka sel aastal Keskerakonnalt tugev valimisplatvorm, millega läheme eelseisvatele valimistele uhkusega vastu. Aastaid opositsioonis olnud Eesti Keskerakonnast on saanud koalitsioonipartei, pealegi veel peaministripartei.

Mitmed Keskerakonna varasemates valimisprogrammides esitatud head ja konstruktiivsed ettepanekud jäid Reformierakonna poolt juhitud valitsuse otsusel ka kohalikul tasandil ellu viimata. Nüüd on võimalus ellu viia ka need mõtted ja lubadused, millest enamik on paraku veel tänagi aktuaalsed.

Eelseisvad valimised on mõnelgi moel uuenduslikud. Tänavu 15. oktoobril toimuvad valimised on esimesed pärast Eestis toimunud haldusreformi ja esmakordselt saavad kohalikel valimistel otsustada noored, kel eluaastaid 16.

Oma valimisprogrammis toome välja ning rõhutame Keskerakonna ideid ja lubadusi riigireformi teostamiseks, maksu- ja pensionireformi elluviimiseks, kindlasti tahame laiendada tasuta ühistranspordi võimalusi Eestis, plaanime suurt rõhku panna palkade tõusule mitmetes elu- ja töövaldkondades. Seda, et erakond läheb valimistele vastu ühtse meeskonnana, tugeva valimisnimekirjaga ja usaldusväärse valimisplatvormiga näitab ka erakonnaga hiljuti liitunute tulv, kes kõik usuvad Keskerakonna edu jätkumisse!

ENN EESMAA,

Riigikogu asespiiker

[fotoallkiri]

Oma esimese välisvisiidi Riigikogu asespiikrina tegi Enn Eesmaa Rooma, kus esindas Eestit Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul korraldatud Euroopa riikide parlamendispiikrite konverentsil. Fotol kohtumine Itaalia Vabariigi Senatis, Palazzo Madamas.

Jaga |