Kommunist Salupere lahmib jälle

Jüri Lina,      15. august 2007


Rootsis öeldakse, et sebral ei lähe triibud ka pesus välja. Nii ei kaota ka kommunist oma pimedat usku ja viha vaenlaste vastu. See ilmneb kommunist Malle Salupera kirjutisest 8. augusti Kesknädalas "Kes vähem teab, see rohkem usub". Muu hulgas soovitab ta: "Jüri Lina võiks Hössi lugeda."

Aga miks ta arvab, et ma ei ole lugenud enne ta hukkamist aprillis 1947 Krakowi vanglas dikteerimise järgi kirjutatud "autobiograafilisi ülestähendusi".

Et ma teda tõsiselt ei võta, on iseküsimus. Ja kuidas saabki seda soperdist tõsiselt võtta? Ta "ülestunnistus" pressiti ju välja piinamise abil. Hössi piinati metsikult kolm päeva, kuni ta rääkis seda, mida tema juudi soost ülekuulajad tahtsid.

Üksikasjaliselt on seda piinamist kirjeldanud Rupert Butler raamatus "Legions of Death" (Army Books, London 1983, lk. 235), toetudes juudi soost sõjaväelase Bernard Clarke'i tunnistusele. Clarke oli juhtinud vahistamist ja hilisemat piinamist.
Piinajad sundisid Hössi rääkima Wolzeki surmalaagrist. Seda pole aga iialgi olemas olnud. See on nüüd ka omaks võetud.

Juba Karl XII rõhutas, et piinamise teel saadud ülestunnistustel pole mingit juriidilist väärtust. Vastasel korral tuleks arvestada ka Zinovjevi, Buhharini jt juhtivate kommunistide ülestunnistust, et nad välisluure ülesandel kavandasid sm Stalini tapmist, Nõukogude Liidu kahjustamist jne. Seda ei võta ükski ajaloolane tõsiselt. Miks peaks Hössi "ülestunnistusse" teisiti suhtuma?
Tema "autobiograafilised ülestähendused" kubisevad fakti- ja loogikavigadest. Ta väidab, et külastas Treblinka koonduslaagrit juunis 1941. Seega 13 kuud enne, kui see tegelikult avati (23. juulil 1942). Kuidas saab mõistlik inimene seda kõike tõsiselt võtta?

Mütoloogid ja mütomaanid vajavad teineteist. Seepärast on mütoloog Saluperale mütomaan Höss hädavajalik, et tõestada "surmalaagrite" olemasolu. Muid tõendeid tal ju pole.

Prantsuse nädalalehele "Le Nouvel Observateur" (3.–9. juuli 1971, lk. 71) antud interjuus teatas maailma väljapaistvaim holokausti ekspert, juudi soost ameerika professor Raul Hilberg, kes on kirjutanud mahuka raamatu "The Destruction of the European Jews", et tegelikult pole olemas ühtki tõendit, mis tõestaks, et surmalaagrid ja gaasikambrid olid olemas.

Professor Robert Faurisson, tuntumaid revisioniste, on rõhutanud, et ta tunnustaks tõendina isegi surmavabriku eelarvet või visandit gaasikambri kohta. Nii et kui Saluperal oleksid need materjalid esitada, siis osutaks ta ajalooteadusele hindamatu teene. Nagu teada, olid sakslastel valitsuskantseleis dokumentidest olemas koopiad. Kentsakas, et isegi ühtki koopiat pole kusagil olemas.
Saluperal on õigus, kui ta ütleb: "KES VÄHEM TEAB, SEE ROHKEM USUB."

Kahju, et ta pole lugenud professor Robert Faurissoni teoseid, mis ei jäta Hössi "ülestähendustest" kivi kivi peale. Professor Hilbergi peatunnistaja on just Höss. See ütleb kõik Hilbergi ja tema töö väärtuse kohta.

Meil on küllalt materjali natside muude metsikuste kohta. Milleks oli liitlastel tarvis välja mõelda gaasikambreid ja surmalaagreid? Gaasiga tapmise teooriat levitati seoses Esimese maailmasõjaga. Hiljem võtsid britid omaks, et tegu oli sõjapropagandaga. On aeg müütide levitamine ka praegu üles tunnistada. Säärane ülestunnistus tuleb niikuinii, varem või hiljem, nagu on toonitanud professor Faurisson.

JÜRI LINA
Stockholm

TOIMETUSE MÄRKUS: Antud artikkel ei väljenda toimetuse seisukohti ning veendumusi. Jüri Lina kirjutis näeb trükivalgust vaid lähtudes vaba ajakirjanduse põhiprintsiibist "Kõigil on õigus oma arvamusele". Ilmselt ka siis, kui neil seisukohtadel polegi õigust!


FOTOD:

Auschwitzi surmalaagri gaasikamber.

Gaasikambri generaator Mauthausenis. Mida sellega tehti, tutvus uurimise käigus 1945. aasta mais USA mereväeleitnant Jack H. Taylor.

Kanister surmagaasiga Zyklon B. Jüri Lina arvates peletati sellega koonduslaagrites kärbseid või teostati keevitustöid.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (68)