Tõde Eesti maksudest

Eesti juhtivpoliitikute järjekordne vale

Selgub, oh üllatust, et Eesti polegi tegelikult madalate maksudega riik nagu meie meedia ja koalitsioonipoliitikud on aastaid kinnitanud - ehk, otse öeldes, valetanud. Eesti maksukoormus jääb Euroopa riikidest alla vaid Itaaliale, ulatudes 67,3 protsendini!

Tabelis (vt!) on jagatud maksud kolmeks. Vasakpoolseim, pruun osa tulbast näitab, kui kõvasti riik võtab maksu kasumite pealt. Oranž kajastab tööga seotud maksude osakaalu. Kollane näitab, kuipalju maksustab riik oma elanikke kaudsete maksude kaudu.

Eesti puhul torkab tabelis kohe silma, et kaudsete maksude osakaal on teiste Euroopa riikidega võrreldes ülisuur (19,9%). Teisel kohal olevas Islandis on see 12,8%. (Võrdluseks meie naabrid: Lätis 4,5% ja Soomes 1,2%.)

Ka tööga seotud maksud on Eestis ühed suuremad - 39,4%.

Eesti maksukoormus suurem kui heaoluriikides

Seega kuulub Eesti kõrgeltmaksustatavate riikide hulka koos Itaalia, Prantsusmaa, Belgia, Austria ja Rootsiga.

Eesti eripäraks on lihtsalt see, et kuna valitsus teab, et vaeselt rahvalt kasumi kaudu on raha raske kätte saada, siis võetakse inimeste taskust raha ülisuurte kaudsete maksude abil, kui inimesed ostavad leiba, bensiini , elektrit või soojust ja vett. Kaudsete maksude pidev tõstmine viimastel aastatel (eriti 2010-2012) on olnud ka põhjus, miks Eestis hinnad kättesaamatutesse kõrgustesse tõusevad.

Seega on Kesknädala hinnangul Keskerakonna võitlus elektriaktsiisi vähendamiseks Riigikogus mitu korda olulisem kui „Harta 12" abstraktne üleskutse demokraatia muutmiseks Eestis. Kuidas saab muuta demokraatiat, kui ei muudeta alustalasid ega seadusandlust?

Toetagem sisulisi nõudmisi!

Head hartalased ja vabakondlased, toetage vähemalt hetkel keskerakondlaste võitlust ja nõudke koos nendega elektriaktsiisi alandamist! Esialgu piisaks väikese lahingu võidust, küll pärast jõuab suurema sõjaga tegelda! Nõudkem ka soojakulude, käibemaksu jmt ülikõrgete maksude alandamist. Lisaks oleks vaja palgatõuse - mitte ainult õpetajatele ja arstidele, vaid kõigile tööinimestele, et nad suudaksid euroopalike hindadega Eestis elada.

Alles siis saaks hartalasi ja vabakondlasi uskuda, et nad hoolivad oma rahvast sisuliselt. Praegu demokraatia inimnäolisemaks muutmist nõudes jääb mulje, et novembris eestlastes lootused üles puhunud hartale allakirjutajad soovivad lihtsalt ise võimuga kaasnevaid hüvesid kasutada.

INDREK VEISERIK

Jaga |